STAARIGA TRENNI | Robert Rool: võtsin korralikult trenni tehes kaalust alla 24 kilo

„Keskkooli lõpuni olin ma väga heas vormis, aga ülikooli esimesel aastal hakkas allamäge minema – võtsin esimese aastaga umbes 15 kilogrammi juurde,“ tunnistab saatejuht Robert Rool. Nüüd on Robi umbes kahe aastaga 24 kilo alla võtnud.

Robert räägib, et käib trennis keskmiselt kolm korda nädalas, vahel jõuab tihemini, teinekord harvemini. „Teen igas trennis vähemalt 30 minutit kardiot, kõhulihaseid ja aeg-ajalt jalaharjutusi, lisaks ühel päeval selja- ja biitsepsiharjutusi, teisel aga rindkere- ja triitsepsiharjutusi,“ valgustab ta.

Mõned korrad on Robert proovinud ka rühmatreeninguid, kuid eelistab siiski jõusaali. „Rühmatrennid on mu jaoks liiga intensiivsed, ma ei ole võhmamees,“ ütleb ta. „Tegin kunagi Jaak Mae eestvedamisel ka geenitesti, mis ütleb ära, millised spordialad inimesele sobivad ning millised soodumused tal on. Tuli välja, et mul on keskmisest suurem soodumus ülekaaluks,“ räägib Rool. „Samas on minu pluss see, et nii, kui ennast liigutan, mõjub trenn väga hästi. Test ütleski, et mulle sobivad jõualad, mitte vastupidavus- või kestvustreening.“

Elementaarsed harjutused on Robert palunud oma trennihuntidest sõpradel jõusaalis tegemisteks ette näidata. „Olen ka ise uurinud ja teada saanud, et kõige efektiivsem on trenni jooksul teha kolm korda minut aega plank-harjutust. Ma ei tea, kas see ka tõele vastab, kuid minu puhul tundub toimivat.“ Robert on ka mõelnud personaaltreeneri palkamise peale, kuid pole saanud soovitusi, kes talle võiks sobida. „Ma võtaksin küll hea meelega mõne tunni, muidugi mitte tasuta. Seega, kui keegi seda loeb, siis võtke minuga ühendust,“ sõnab Rool ja lisab, et ta ei tahaks end jõusaalis jõmmiks pumbata, vaid lihtsalt keha vormi saada.

Robert on terve elu suur liikuja olnud. „Keskkooli lõpuni käisin trennis viis korda nädalas – tantsisin rahvatantsu, nooremana ka võistlustantsu ning aastaid mängisin korvpalli. Ükski trenn polnud kohustuslik ja liikumine polnudki kõige olulisem. Pigem oli tähtis meeskonnaaspekt.“ Keskkooli lõpuni oli mees enda sõnul väga heas vormis, kuid Tallinnasse ülikooli tulles hakkas ka kehakaal kerkima. „Võtsin esimese aastaga 15 kilo juurde ja kaalusin tipus 118,5 kilo. Vahepeal käis kaal üles-alla, kuid kui end paar aastat tagasi kätte võtsin, hakkas jälle langema.“

Mis oli siis tõukejõuks, et mees kaalu alandama hakkas? „See, mis peeglisse vaadates ei meeldinud. Meil on „Krimis“ palju arhiivimaterjali ja nägin aasta pärast saate eetrisseminekut üht kaadrit – oli novembrikuu ja kasvatasin vuntsi, olin oma lõualotti varjava habeme maha ajanud ning see pilt oli minu jaoks kole. Lisaks muidugi tervis. Kui ikka trepist üles ei jõua joosta, pole see okei.“

Kõigepealt hakkas Robert lihtsalt jõusaalis lindil kõndima. „Ma pole kunagi suur looduses jalutaja olnud. Minu treeningud looduses piirduvad paar korda nädalas discgolf’i mängimisega. Läksingi jõusaali ja hakkasin lihtsalt kõndima – alguses veerand tundi, siis aina rohkem. Nüüd kõnnin enne trenni kindlasti 30 minutit, enamasti 40-50 minutit.“

Kahe aastaga sai Robert trenni tehes lahti 24 lisakilost. Suurt eesmärki ta omale seadnud pole, kuid keskkooli kaalu tahtis küll jõuda. „Kaalusin kooli lõpetades 93,4 kilo, praegu olen 94, seega ongi käes.“

Toidu osas Robert end väga palju tagasi ei hoia, kuid mingeid asju jälgib küll. „Sõbrad vahel naeravad, et ma loen nii palju kaloreid. Kui magusas joogis on ikka 100 milliliitri peale 10 grammi suhkrut, on seda liiga palju. Täna polnud mul näiteks tööl lõunat kaasas ja mõtlesin, et ostan ühe väga hea kohupiimakoogi. Siis vaatasin, et seal on 100 grammi kohta 300 kalorit, mis sooja lõunasöögi kohta nii palju polegi, ja meeletult suhkrut.“ Hommikusöögi puhul käib ta kauge kaarega mööda hommikuhelvestest. „Söön ikka muna ja peekonit või tervislike koostisosadega võileiba.“ Tegelikult on Robert suur magusasõber. „Kooke ja küpsetisi andke ainult ette! Mu ema on väga hea kokk ja kodus käies ma end toitumise osas ei piira. Ema teeb lihtsalt nii head toitu, et ma pärast kahetseks.“

Pisut jälgib Robert seda, et ta õhtuti liiga hilja ei sööks. „Püüan pärast kuut-seitset mitte süüa, aga ükspäev lõpetasin töö alles kell kümme õhtul ja kõht oli väga tühi – siis sõin šnitsli või küpsise asemel hoopis salatit. Tühja kõhuga magama minemine on kõige hullem.“

Mees ütleb, et on enda puhul täheldanud, et trenni peab minema kohe pärast tööd. „Kui kohe ei lähe, siis ma ei lähegi. Nädalavahetusel pean minema kohe pärast hommikusööki, sest kui ma hakkan logelema, on täiesti lootusetu.“ Rool tunnistab, et oskab tegelikult väga hästi ka end ära petta põhjustega, miks ta ei saa trenni minna. „Näiteks ostsin omale kortermaja katusele terrassi ja leidsin kolm päeva vabanduse, et ma ei saa trenni minna, sest pean terrassi ehitama. Kolmandal õhtul sain aru, et ainus keda ma petta üritan, olen mina ise.“

Trenni tehes on Robert ka aina paremini mõistma hakanud, et rutiinne trenniskäimine annab suurepärase enesetunde. „Ükspäev, kui ma trennis ei käinud, tundsin juba, et midagi on puudu ja ma nii väga tahan minna.“