Külastasime režissöör Peeter Simmi, näitleja Kärt Kross-Merilo ja kaameramees Ago Ruusiga võttepaika, kus filmiti üles 30 aasta eest esilinastunud „Tants aurukatla ümber“
Tants aurukatla ümber on ühtaegu suurepärane romaan, selle alusel tehtud väga hea film kui Eesti ajalugu lühikokkuvõttes ja pildikeeles, sest algab ju enne esimest ilmasõda ja iseseisvumisaega 20. sajandi alguses ja lõpeb iseseisvuse taastamise ajale vahetult eelnenud ajal. Terve spekter Eesti inimesi, nende püüdlusi ja tegelikkust. See viljakuivatistseen ei ole üldse puine, see on väga kaunis ja romantiline. Tuleb ju arvestada, mis aeg see oli, kui noored olid need poisid-tüdrukud ja mis neid järgmisel hommikul ees ootas. See, et Simm suutis iga aja kohta leida ehedad kujundid, mis imekombel Nõukogude ametnike kontrollisõelast läbi läksid ja on samas tänaseni kõnekad ja liigutavad, näitab tema geniaalsust. Minu meelest on Tants aurukatla ümber parem kui Ideaalmaastik, umbes sama hea kui Nipernaadi, see tähendab, Kevade järel paremuselt kolmas Eesti film.
KOMMENTAARID (9)