Inimesed

Maalikunstnik Laurentsius avab Soome Hyvinkää Kknstimuuseumis oma personaalnäituse „Dancing with Reality“

Laurentsius näitab oma viiemeetriseid maale Soomes (1)

Anu Saagim, 5. juuni 2018, 16:39
Laurentsius (vasakul) ja Peeter Laurits Laurentsiuse näituse "Meistriteoste varjus" avamisel.Foto: Annika Haas
Neljapäeval, 7. juunil avab Eesti üks omapärasemaid kunstnikke Laurentsius, kodanikunimega Lauri Sillak, Soomes Hyvinkää kunstimuuseumis isikunäituse "Dancing with Reality", kus esitleb peamiselt viimase viie aasta loomingut. Näha saab nii tema ülisuuri kui ka suurtes raamides tibatillukesi maale. 

Laurentsius (48) on sageli kasutanud oma ülielusuuruste maalide põhjaks vanu tapeete. Need pärinevad 1990ndatest, kui kunstnik siples veel rahapuuduses. Noore kunstiüliõpilasena käis ta mahajäetud majades, kust leidis vanu, pooleldi rebenenud tapeedipindu. Need sobisid suurepäraselt maalide põhjaks. Vanadel tapeetidel olid juba valmis põnevad kujutised ning loomulikult ka ajaloolist hingust. Kunstniku sõnul toidab vana tapeet kujutlusvõimet rohkem, kui puhas lõuend või joonistuspaber.

Paar aastat tagasi taasavastas ta oma õppimisperioodi armastatud meetodi ja hakkas uuesti tapeedile maalima. "Seekord lähevad mul aga käiku ka poest saada olevad kallimad tapeedid," nendib Laurentsius. "Vahel valin omapäraseid tapeete lausa spetsiaalsetest kataloogidest. Majanduslik olukord on praeguseks õnneks paranenud. Olen küll vabakutseline, kuid miinusesse ei jää. Isegi korter on panga abiga hangitud," naerab ta. 

90ndate lõpus tegi Laurentsius koostööd skulptor Anne Danielaga, kelle absurdselt suurtesse dekoratiivsetesse "megaraamidesse" maalis imeväikseid roose

Samal teemal

Peale hiiglaslike maalide teeb Laurentsius väikesemõõtmelisi teoseid, kus suurema tähelepanu pälvivad hoopis dekoratiivsed raamid. Näiteks 90ndate lõpus tegi Laurentsius koostööd skulptor Anne Daniela Saalistega, kelle absurdselt suurtesse dekoratiivsetesse raamidesse maalis ta imeväikseid roose. Pisut hiljem hakkas ka Laurentsius valmistama sama tehnikaga absurdseid pildiraame, mida Hyvinkää kunstimuuseumis samuti näha saab. "Näitusel ongi kahes osas justkui kahe kunstniku tööd. Ühel pool minu gigasuured maalid ja teisel pool suurtes raamides tibatillukesed maalid," selgitab kunstnik, kelle loomingut näevad soomlased teist korda (esimene kord oli 18 aastat tagasi Turu kunstimuuseumis). "Olen tavatult õnnelik, et mul on võimalus esitleda töid nii suures kohas. Hyvinkää kunstimuuseum on võrreldav Tallinna kunstihoonega."

Kuidas on võimalik nii suuri taieseid Eestist välismaale transportida?

"Võtsime Tallinnas esialgu ühe suure auto, aga tööd sellesse ei mahtunud. Seejärel saadeti meile vagunit meenutav auto. Õnneks toetab minu tööde transportimist Soome Tuglase Selts. Samas olen väga laisk, ega viitsi oma töid eriti pakkida. Kui tulebki mõni kriips peale, siis tühja sest. Neid kriipse on sinna aastatega nagunii juba kogunenud. Üks ees või taga, keegi ei saa nagunii aru."

Kui suur siis kõige suurem taies on?

"Suurim on 5 × 2,5 meetrit, teised jäävad 2,5 × 2,5 meetri kanti. Palju mul neid kokku on, pole lugenudki. Kuhugi kolmekümne töö kanti jääb. Viis neist on väikesed pildid."

Laurentsiuse maalid on sündinud ka tavatus kohas - tühjaksjäänud puumajas Tallinna südalinnas, majas, mis on kuulunud Eesti filmi- ja fotokunsti loojale Johannes Parikasele ja tema naisele Lillile. Ajastu tapeetidele maalis Laurentsius kaasaegsete kaunitaride ja maailmakuulsate pesumodellide portreed. Maalide sündi näeb Priit Valkna filmis "Naine pildil" (2017).

Kas šedöövrid on kindlustatud?

Mis hinnaklassi suurimad taiesed jäävad?

"Kuskil kaheksa tuhande kanti. Aga sellelt näituselt neid osta ei saa, kuna see on muuseumis toimuv esitlus. Aga kui kunstihuvilisele peaks miskit silma torkama ja meeldima, siis võib minuga alati otse ühendust võtta ja ostmise teemal täpsemalt edasi rääkida. Hyvinkää kunstimuuseumi galerii jagab ka kindlasti lahkelt minu kontakte."

Kuidas sa üldse nii uhkesse muuseumisse oma töid eksponeerima pääsesid? Palju pidid selleks vaeva nägema?

"Ma ei näinud üldse vaeva. Toimus justkui ahelreaktsioon ja loomulikult ka juhuste kokkulangemine. Tuglase Selts vedas mööda Soomet ringi punti Eesti kunstnikke, pakkudes välja kümmet nime, keda võiks seal suuremalt esitleda. Loomulikult valiti mind, keda siis veel!"

Teised kadedad või pettunud polnud?

"Eks ikka pisut pettunud, võib-olla."

Kauaks sinu näitus Soomes avatuks jääb?

„Avamine on juba sel neljapäeval ja esil on see kuni septembri alguseni. Ise olen veel korra kohal ka 17. juunil ja augustiski korra. Siis saab minuga seal pikemalt juttu puhuda."

***

Laurentsiuse teosed ühendavad akadeemilise maali popkunstiga

Laurentsius ühendab omapärase pintslitõmbega nii luule, draama, iroonia kui ka kitši, kasutades seejuures originaalseid maalimisvõtteid. Kunstnik kasutab suveräänselt koos erinevaid stiilielemente ja võrdlebki ise oma kunsti idamaise kokkamisega: palju erinevaid ja vastuolulisi komponente, tugevad vürtsid, millest sünnib ootamatu kooslus.

TALLINN ART SPACE kunstikeskuse avamine Maakri 21; maalikunstnik Lauri Sillak aka LaurentsiusFoto: TEET MALSROOS

Laurentsiuse teosed ühendavad akadeemilise maali popkunstiga. Hinnates ühelt poolt klassikalist vaikelu Madalmaade 17. sajandi maalikoolkonna võtmes, on tema loomingut tihti seostatud ka kitši ja camp’iga. Laurentsius kasutab oskuslikult kitši leksikat ja tema teosed on ühtlasi kitši paroodiaks, võimendades kitši elemente maksimumini.

Lisaks piinlikule detailsusele, millega kunstnik kujuteldavat edasi annab, on Laurentsiuse loomingut ajast aega läbinud eriline huvi pildiraamide vastu. Sageli on raam olulisemgi kui see, mis seal sees on. Nii võib leida tema töödest imepisikesi maale, mis on justkui turvatunde tekitamiseks ümbritsetud massiivsete raamidega, aga ka teoseid, mille ilmekas raam räägib meile lugu lõuendilt edasi.

Lauri Sillak, kunstnikunimi Laurentsius (48) on sündinud Kohtla-Järvel. Ta on õppinud aastatel 1987–1990 Tartu ülikoolis kehakultuuri. Aastal 1996 lõpetas  Eesti kunstiakadeemia maali erialal. Aastal 1996 õppis Laurentsius Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise filoloogiat.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee