Mis karjääri sa niiväga eliidi ja pankade poolt tühjaks imetud riigis teed? Ainus võimalus on võltsjojaalne riigitöö või mingi välisärikate teenendaja.
selle "vanatädi" panus ühiskonda on talle võimaldanud muretu penskariea. Kui sinu lapsed on vaesed, siis pinguta nende nimel ja võimalda neile parem elu!!
Ivi juba karjäärinõustaja, sa kae, kus oma Moskva ja Leningradi raamatukoguhoidja haridusega võib jõuda? Tüdrukud, kõik sama haridust omandama, siis karjääri küll ja küll!
Kui oli vaja linnapea allkirja mõnele dokumendile, siis oli teada ju kust Kübaraprouat leida, ikka kõrvalt majast Pärtelpoja paadirestost. Olid tõesti ilusad ajad, kust raha hästi kukkus ja proua head karjääri tegi.
Sellist joga on kahju lugeda aga "mineviku igand" nõuka aeg kus au sees olid emad kes palju lapsi sünnitanud on nüüd möödas ja naised ei pea enam kodus "vangis" istuma!Istuge nüüd kontoritoolil ja elage iseendale kuniks avastate,et te olete äratrööbatud perekonnata vanamutt kelle ainsaks rõõmuks on kiirabi tüütada ja üksindupisaraid patja nutta.
Neid äratrööbatud masenduses rahusteid närivaid emasid kurnatuses on piisavalt. Vanamuttidel on sõbrad enamikul siiski ja nauditakse koos kohvikukülastusi, reise, kino, teatrit ja midaiganes. Ega need lapsed tulevikus vanaduses sinu kõrval ei ela, mõni kord aastas tulevad külla kui veab. Mida sa siis ülejäänud aja teed, nutad ka patja?
ja nimelt riik ise ongi see põhjus. Kui "pime" ei näe, siis see on tema viga, aga väikeettevõtlust suretatakse välja 100-ga ja peab ütlema, et see on üks väheseid asju, mis riigil on õnnestunud.
Vahet mingit, lapsed on või ei ole, lihtsalt kas naisel on haridus,kodune tugi ja finantsid, sellest saab alguse soov midagi suuremat teha. Neil naispoliitikutel,kellel on lapsed, on ka seaduslik mees toeks ja muud pereliikmed, abilised, kes hoiavad elus tasakaalu. Kellel pole lapsi, on jälle tugevalt abikaasa või elukaaslane kõrval, kes annab tõuke edasi püüelda. Ja mis on peamine, need naised on targad, haritud.
Ei ole midagi viletsamat, kui rumal paljulapseline ema, kelle lapsed tihti eri isadsega ja kaastundlike inimeste abil oma elukest elatakse . Sama kordub nende emalt vildaka elupildi saanud lastega. Meid on palju, aidake
Raha kokku aetud küllaga ,linnapeana ,Tallinna volikogus jne. Kust küll leitakse häid tasuvaid töökohti järjepanu? Kübaraid,sel naisel vist sadu...eputrilla!
miks naised üldse lapsi tahavad - on see mingi kaasasündinud kompleks naisele või on sellest soovist lihtne lahti saada ? Aeg läheb, areng toimib . Kes teab. Karjääriinaine - usun, et see peab olema kaasasündinud viga naisele. Ema ja täielikult oma karjääriga hõivatud naine. Ema ja igapäevases ametis käiv naine. Ema ja vähese koormusega palgatööga seotud naine. Võimalusi on igasuguseid, aga kui tahad lapsi, pead vastutama oma soovde täitmise eest ja esiplaaanile seadma lapsed kuni nad täisealiseks saavad. Milleks emal lörtsida oma karjäärihimuga laste lapsepõlv, kooliaastad, inimeseks kasvamise ilus aeg? Kui lapsed sünnivad 25-selt, on naisel võimalik oma karjäär tõsiselt ette võtta juba 45-selt. Ja sealt edasi 30 aastat uhket karjääri. Sest enne lapsi oli sul ju haridus käes ja laste kasvatamise kõrvalt said oma haridust praktiliselt arendada emale jõukohastes ametites, mida ei saa otse karjääriks nimetada aga ei tee ka rumalaks. Mida on väärt karjäärinaine, kelle lapsed ei saa vajalikul ajal ema hoolt ja kohalolekut? Tühjus.
Ja kes sind Eestis 45-selt veel tööle karjääri tegema ootab. Noori karjääritegijaid uksetagune täis. Eesti paraku, kui noorelt ei saa , siis keskeas ammugi enam mitte ja diplom devalveerub ca 15 aastaga. .
kui diplom on kirstunurka peidetud, siis ta läheb hapuks. Ma saan nii aru, et diplom eu lähe raisku, kui töötad laste kasvatamise ajal reatöötaja töökohal ja jätkad arengut, täiendad ennast ja leiad uusi suundi. Diplom ei ole ju lihtsalt paber, see annab ikka inimesele suuna, julguse, teeotsa. Praegu on tõepoolest noorte kultus, ei tunta huvi ei ministeeriumides, riigikogus, ei riigiasutustes, ei üha paisuvates riigi- ja omavalitsustes, kas sul on olemas töökogemusi, elukogemusi , võimet töötada. Aga usun, et selline suhtumine ei kesta igavesti küllap edasspidi ka riik reformeerub ja vajalikuks osutuvad võimekad, töökogemuste ja elukogemustega ennast eelnevatel töökohtadel näidanud inimesed. Või et siis ei tule seda kunagi?
Seega ei saagi lapsi. Lapsed esikohale ei tähenda, et enda soovid ja unistused täiesti tahaplaanile jäetakse. Õnnetul emal ei ole nagunii õnnelike lapsi, mis siis et nad on nö esikohal. Lapsed tajuvad vanemate meeleolu vägagi hästi.
Õnnetust on mitmesugust, aga kui see on õnnetus sellepärast, et ametikoht on madal ja karjäär arvatavasti toob lastele rõõmu ja endale rõõmu no mis saab selle vastu olla.
küsimus on, mis on karjäär. On see presidendi, ministri, tippjuhi töökoht, peaspetsialisti töökoht , mis tähendab suurt tõsist töökoormust . mis on sinuga kaasas kogu aeg, ka siis, kui oled lastega. Karjäär võib ka olla kohe pärast diplomisaamist saada riigiametniku kõrge tool, nõustada ministrit või teisi kõrgeid ametnikke oma algteadmistega-diplomiteadmistega, või siis on karjäär ka see, kui oled müüjast tõusnud osakonnajuhatajaks, raamatukoguhoidjast kõrgema nimetusega ametisse oma raamatukogus. Nii et karjääri on mitmesugust. Kergemat ja raskemat ja selle tähtsuse püstitad sa ise. Aga iga karjäär ei sobi amale enne kui lapsed on oma osa saanud.
Poegida oskab igaüks, aga ennast arendada, loodusele kasulik olla ja firmasid püsti panna vaid kõige hakkajamad. Lapsed risustavad looduse sest nmähkmed ei lagune, lääne emad oma titadega on suur koormus meie planeedile.
KOMMENTAARID (71)