Mart Sander iseloomustab Artur Raidmetsa

Laulumeheks pole Artur siiski ennast pidanud. Ta õppis Otsa-koolis fagotti ning Modern Foxis hakkas laulma häda sunnil – polnud kedagi võtta. Perspektiiv elu lõpuni ERSOs ühe koha peal istuda ja pilli puhuda aktiivset ringisebijat ei rahuldanud. Fagott seisab nüüd kapinurgas.

Ansamblist lahkunud, võttis Artur ette mitu muusikaprojekti. “Ta on nii-öelda muusikaline rongaisa - käis ja sigitas ansambleid,” naerab Sander. Lisaks on Raidmets juhtinud telesaateid ja tuntud õhtuprogrammide korraldajana.

Värskele isale soovib ametikaaslane Mart Sander palju õnne ning edu: “Et tal tütre kasvatamiseks ka aega oleks ning et muusikaline rongaisadus ellu üle ei kanduks.”

Artur Raidmets on oma töö kohta öelnud: ” Hea, kui ta sealjuures huvitav ja muutuv on. Minu jaoks paneb kõik paika meeldiv rakendus ja meeldiv seltskond. Nägu ja nimi Eestis paraku ikkagi on kapital. Siin on võimalused väiksemad, valik väiksem ja tipud ka madalamad kui maailmas. Seltskonnaveergudel vaatavad ikka vastu need sada nägu, keda me nagunii juba peast teame. Rohkem neid lihtsalt pole.”

Raidmets lubab teinekord rohkem, kui jõuab: ”Mind kasvatasid tädi ja vanaema, kes kogu oma tähelepanu minule pöörasid. Loomingulise mõtlemise ja armastuse kaunite kunstide vastu sain kodust. Inimesed, kes tahavad minust halvasti rääkida, ütlevad: Raidmets on pealiskaudne, ei täida lubadusi, hilineb, ei võta asju tõsiselt, on üldse kergemeelne luhvtivend. Eks mingi tera on tõtt ka: tihti luban rohkem, kui teha jõuan. Aga ma jõuan palju. Kaksiku tähtkujule omaselt olen välkkiire mõtlemisega, kuid mitte ühtegi asja ei oska põhjalikult, igat asja natukene. Mistõttu päris tegevuseta vist kunagi ei jää.”