Voldemar Kuslap: „Uudis Mati Palmi surmast oli nii ränk, et nööris kõri.“

„Mati oli kursusekaaslane, kolleeg ja ääretult hea sõber. Iga selline uudis on ootamatu ja ebameeldiv, aga see oli eriti ränk. Ehkki Mati tervis viimastel aegadel alt vedas, oli ta oma sportlasliku visadusega siiani paljudest kriitilistest olukordadest välja tulnud. Naljatamisi olen öelnud, et maal suvilas olen naeratava näoga harjunud istuma aialipi otsas, aga see uudis oli nii ränk, et nööris kõri,“ ütleb Kuslap murtud häälega.

Reedel Eesti Draamateatris esietendunud „Metsa forte“ viis Palmi ja Kuslapi uuesti laval kokku. „Mati tegi vapralt proovides kaasa ja alles viimasel kolmandikul, kui ta haiglasse läks, võeti Matit dubleerima Hans Miilberg, kes väga kiiresti sekkus proovidesse, omandas materjali ja päästis olukorra.“

Korraks toob Kuslap meenutustesse helgema noodi, märkides, et hiljem ennekõike ooperilauljana endale nime teinud Palm tegi oma esimese rolli Estonias hoopis operetis. „Olime veel konservatooriumi tudengid, kui Hervé operetis  “Mam’zelle Nitouche” kaasa tegime. Kuna Mati oli omal ajal kõva spordipoiss, siis tänu sportlikule tahtejõule laulis ta juba väga noorena rolle, mis eeldanuks märksa suurema meistri staaži. Nii et ta tõusis võrdlemisi kiiresti ooperitaevasse. Ta oli Anu Kaalu ja Hendrik Krummi kõrval üks esimesi Eesti ooperilauljaid, kes sai ennast La Scala ooperiteatris Itaalias täiendada. Kindlasti tuleb märkida, et ta oli erakordselt töökas. Vaadates tema kontserdikavu, siis kui palju on ta laulnud oratooriumides, ooperites ja kui palju on ta andnud soolokontserte. Kui kõrgete tiitlitega on teda autasustatud! Ta oli Eesti NSV teeneline kunstnik ja NSV Liidu riikliku preemia laureaat.

Kuna ta esines väga tihti Moskvas, siis käis ta kuni viimase ajani Goskontserdi kaudu ääretult palju mööda liitu ja välismaal esinemas. Küll ooperisolistina, kammerlauljana, oratooriumilauljana. Ta oli väga suure ampluaaga ja ka rahvusvaheline täht. Loomulikult oli ta tunnustatud laulupedagoog ning pikka aega konservatooriumis laulukateedri juhataja ja professor. Tal on palju teenekaid õpilasi. Nii et Matil oli hämmastavalt suur töövõime,“ tõdeb Kuslap. „Ja nüüd siis nii ootamatu lahkumine. Selline see elu on, tegime koos proove, aga lavale enam koos ei jõudnudki. Ränk, ränk uudis,“ ohkab hea sõbra kaotanud Kuslap.

Eesti Draamateatri turundusjuht Tanel Tomson kordab peaaegu sõna-sõnalt Kuslapi sõnu: „See teade tuli tõepoolest ootamatult. Veel „Metsa forte“ esietendusele saatis väga hea huumorisoonega Mati koos tervitustega trupile väga uhke ja elegantse kookospalmi. Me nii väga lootsime, et sügisestel etendustel saab ta kaasa teha, aga paraku läks teisiti.“