Oi kui palju rõõmu on hüljatuses ja stressis elavatest koduloomadest. Kas padrunid said ühtäkki otsa, et koormaks muutunud loomadest enam lahti ei saa kuidagi? Või värisevad kõigil käed? No ja eks natukene on asi selles ka, et loomi ollakse harjunud võtma mitte vajadusest vaid justnimel sellesama "rõõmu" pärast. Lihtsalt niisama. Ja kui selgub, et loomaga hakkama ei saada, ta hüljatakse mitte ei hukata. Kuhu me küll jõudnud oleme?
KOMMENTAARID (4)