Tallinna Linnateatri arhitektuurikonkurssFoto: Teet Malsroos
25. mai 2018, 08:06
Pakkumiste vastavust kontrollinud riigihanke komisjoni liige ei taandanud end komisjoni tööst, kuigi teadis elukaaslase osalemisest samal arhitektuurikonkursil (7)
MÄRKUS: lugu muudetud 30. mail 2018, Eesti Päevaleht kirjutas alguses ekslikult, et Rain Raabel oli žürii liige, tegelikult oli ta riigihanke komisjoni liige.
20. märtsil kuulutati Tallinna Linnateatri fuajees pidulikult välja teatri uue maja ja sisehoovi arhitektuurivõistluse tulemused. Tallinna linnavaraamet oli rahvusvahelise ideekonkursi riigihanke teatavaks teinud läinud aasta detsembris ning selleks moodustati riigihanke komisjon ja ideekavandite hindamise žürii, kirjutab Eesti Päevaleht.
Hanketingimuste järgi pidid pakkumusel osalejad ideekavandi koostamiseks kaasama sisearhitekti, kel on arhitektuurialane kõrgharidus. Kõik olnuks hästi, kui riigihanke komisjoni liige poleks olnud linnateatri haldusjuht Rain Raabel.
Nimelt töötab teise koha saanud arhitektuuribüroos Raabeli elukaaslane, sisearhitekt Liis Lindvere.
Kas me tõesti oleme nii rikkad, et välistada häid lahendusi kartuses, et äkki keegi teeb sugulase "rikkaks". Ei ole veel näinud, et keegi tööga rikkaks on saanud. Jah skeemitamised on rikkuse allikad küll aga mõistlikult valitud koostöö ei kuulu sellesse kategooriasse.
Meie ametkonnad, kes tegelevad seadusloomega, on kõige suuremad korruptsiooniallikad ehk teisisõnu loovad olukordi kus kellelegi seatakse suured eelised võrreldes teistega. Luues kitsendusi oskuslikult tekivad eelised teatud huvigruppidele ja seda peetakse "õigeks" lahenduseks. Kurioosseim lugu on näiteks kohtuaheditega kus minnakse kokkuleppele. Sisuliselt on juba normiks saanud see, kui unustatakse rikkumise tegelik mõju ühiskonnale ja riivatakse selle õiglustunnet. Ei saa olla kokkulepet varga või vägistajaga.