Elina Nechayeva: tundsin enne fännikohtumist pisut hirmu (2)

Juba 20 minutit enne kohtumise algust ootasid ärevad fännid Elinat. Nende hulgas oli nii lasteaialapsi, kellel vanem käe kõrval, seljakotiga otse koolipingist tulnud koolilapsi kui ka ülikonnas vanemaid härrasmehi, kellel oli primadonnale mõeldud lillekimpki kaasas.

Kõik said Elinale eesti või vene keeles küsimusi esitada. Kõige originaalsema küsimuse esitajale oli välja pandud ka auhind – kaks piletit koloratuursoprani elu esimesele soolokontserdile, mis on esmaspäeval.

Suur aplaus juhatas ürituse sisse ja lauljanna astus austajate ette. Enamjaolt esitati lauljannale küsimusi Eurovisioni teemal. „Mulle väga meeldis, et minu esitus läks kellelegi korda. Sest Eurovision on ikkagi levimuusika konkurss,“ rääkis Elina fännidele. Naise sõnul oli ta küll üllatunud, kui naaberriigid jätsid Eesti suuremate punktideta, aga seda suurem oli rõõm Portugali antud 12 puntki eest.

Samuti sai üks küsimuse esitaja teada, et Elinat inspireeris „La Forza“ sõnu luues üks keerulisem juhtum, mis pani teda mõtlema selle peale, kui habras tegelikult elu võib olla. „Iga päev on kulda väärt, kuna elu on väga etteaimamatu. See oligi laulu põhisõnum ja minu inspiratsiooniallikas.“

Mitu Elina austajat kiitis naise suurepärast välimust ja imelist lauluoskust. Elina rääkis, et tema jaoks on enesedistsipliin ja korralik elustiil elementaarsed ning ainult sellise suhtumisega saab tervelt läbi eurokarussellist, mis oli väga intensiivne. „Esiteks, teen sporti: kui terve keha on heas toonuses, siis on ka häälepaelad heas toonuses,“ lausus ta. „Teiseks söön väga korralikult. Mulle meeldib mõte, et oleme see, mida sööme. Samuti ei tarbi ma alkoholi.“

Veel selgitas Nechayeva lauluhuvilistele, kui oluline on hääle kõlama panemisel vaimne tervis. „Emotsioonid mõjutavad otseselt meie häält ja väga palju peab tegema tööd iseenda psüühikaga.“ Kui lauljannat on kimbutanud mõni haigus, siis ei ole ta otsinud abi apteegiriiulilt, vaid on turgutanud ennast ingveri ja meega. Abi on ta leidnud ka homöopaatiast.

Küsimusi tuli ka Elina moemaitse kohta: üks neiu uuris, milline on lauljanna lemmikbränd. Kuigi Elina kiitis Kristina Viirpalu loomingut ja suurepärast koostööd moedisaineriga, naudib ta ka glamuurivabu päevi. „Üldiselt ütleb sisetunne, mida mul vaja on. Mulle meeldib katsetada ja sobitada: ühel hetkel olen kleidis, teisel hetkel tõmban pusa selga ja ketsid jalga,“ lausus Elina.

Elina avaldas põneva detaili, et lauljaamet ei olnud tema esimene unistus väikse tüdrukuna. „Kui olin väga väike, tahtsin saada turistiks, aga sain aru, et selleks on ju raha vaja. Siis unistasin astronaudi elukutsest, aga ema nullis selle mõtte ära, arvates et olen selle jaoks liiga pikk. Nii saingi hoopis lauljaks.“ Elina valgustas kohaletulnud kuulajaskonda, et on juba 22 aastat laulnud, ning naljatas, et seda on päris palju ning järelikult on ta juba vana.

Elina käest uuriti sedagi, mis on olnud lauljanna jaoks seni vokaalselt keerulisim lugu. Elina vastas, et on seda harjutanud, aga ei ole veel julgenud esitada. Tegemist on Briti helilooja Thomas Adèse ooperiga „The Tempest“, kus naisroll nõuab isegi koloratuursoprani Elina jaoks suurt eneseületust.

Kõige originaalsema küsimuse tiitel läks tüdrukule, kes uuris Elina käest, kui suur raamatusõber ta on. Elina peab lugemist üheks oma meelistegevuseks. „Olen ostnud raamatu, läinud kohvikusse ja selle sealsamas ära lugenud,“ rääkis Elina enda salajasest kirest.

Elina rääkis pärast fännikohtumist Õhtulehele, et tema jaoks ei olnud sugugi üllatav, et kohtumisel oli nii palju venekeelseid inimesi. „Muusikal ei ole selles mõttes piire ja ei ole vahet, mis rahvusest keegi on, või mis keeles keegi räägib. Peaasi, et see hinge puudutab,“ lausus Elina. Fännikirju tuleb lauljanna postkasti nii Ameerikast, Aasiast, Eruroopast ning isegi Aafrikast.

Kuigi Elina on läbinud Eurovisoni intensiivse aja, mis möödus paljuski intervjuusid andes ning kohtudes fännide ja ajakirjanikega, ei osanud lauljanna mõelda, mis teda tänasel üritusel ees ootab. „Loomulikult oli mul teadmatus, millised küsimused võivad tulla. Fännidega kohtumine sellises ametlikus vormis oli minu jaoks esmakordne kogemus. Loomulikult oli mul mingisugune hirm ka. Ma tõesti ei teadnud, mida oodata."

Elina tunnistab, et kuigi elu on pärast Eurovisioni kogemust muutunud, jätkub kõik mõnes mõttes nagu varem. „Kõik jätkub endiselt suure töötähe all. Nagu ka enne seda suurt lauluvõistlust, tahan ka praegu seda sama asja tehavõimalikult hästi, professionaalselt ja mis kõige tähtsam, suure armastusega,“ lausus naine.

„Aga see poolehoiutunne, mida olen saanud erinevatelt rahvastelt, see on midagi fantastilist. See motiveerib olla palju parem, et veel rohkem anda endast oma kuulajatele.“

Praegu valmistub Nechayeva oma esimeset soolokontserdiks, kus tulevad esitusele tema lemmikaariad. „Repertuaar sõltus minu soovist, kuna see on minu soolokontsert. Arutasin kava läbi oma õpetaja ja kolleegidega.“ Laval näeb teiste seas ka tenorit Andrei Bogachi, kellega Elina esitab tuntud duette.

„Eks lähtusime kava valides ka sellest, mis noote on saada, ja loomulikult keerulisemat asja ei saagi esitada. Kava, mis läheb esitamisele, on ääretult tore ja huvitav.“ Elina lisab, et esitusele tulevad aariad, mida igaüks võib-olla ei suudagi ära laulda. „Harjutamine selleks käib täies hoos ehk peale Eurovisioni ei olnud mul ühtegi päeva vaba, vaid läks korralikuks harjutamiseks ja kontserdi jaoks tagasi klassikalise muusika lainele meelestamiseks.“

Elina meelispaigad harjutamiseks on Tallinna Ülikooli ruumid ja kodu. „Õnneks see naabreid ei sega,“ naerab lauljanna.

Sopran peab väga oluliseks pidevat enesearengut. „Lage ei ole vokaalses mõttes mitte mingisugust. Iga päev peab töötama. Esiteks peab väga palju ise nägema vaeva, nokitsema iga trilleri, iga käigu peal, et see tuleks võimalikult puhtalt ja kiirelt. Samuti on väga oluline käia erinevatel meistrikursustel.“ Siinkohal nimetab Nechayeva Ameerika dirigenti ja pianisti Kamal Khani, kes on teada ka kui legendaarne hääleseadja ning kes on töötanud kuulsate ooperiteatrite juures. „Iga päev teen Eda Zahharovaga tööd. Plaanis on võtta erinevaid kursuseid, arvatavasti välismaal. Praegu seda ma alles arutan.“

Projekte on Nechayeval laual mitu. Juuni alguses sõidab ta Gruusiasse koos dirigent Neeme Järvi ja Eesti riikliku sümfooniaorkestriga.“ Nechayeva kergitab saladuseloori: Järvide dünastiaga on tal veel koostööplaane. „Olen õnnelik, et olen leidnud nendega ühise keele.“

Elina unistab esinemisest suurtel, kuulsatel lavadel. „ See on iga ooperilaulja unistus. Eks ma omalt poolt teen kõik, et sinna saada. Usun, et Eurovision aitab sellele kaasa – andsin endast Eestit esindades igal juhul parima.“