Juhan Viiding aastal 1985.Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv
Inimesed
26. mai 2018, 00:01

Lähedased jagavad mälestusi varalahkunud luuletajast, näitlejast, lavastajast ja säravast seltskonnahingest, kes võinuks 1. juunil tähistada 70. sünnipäeva

Juhan Viidingu tütar Elo: „Isa uks ei olnud minu eest kunagi kinni, ta oli moodne lapsevanem.“ (8)

„Minu isa oli kaasaegses mõistes moodne lapsevanem, kelle sarnaseid näeb praegu Kalamaja perepäevadel. Selline, keda lapsed ei seganud – vähemasti ei näidanud ta seda välja –, vaid pigem innustasid,“ iseloomustab kirjanik Elo Viiding oma poeedist ja teatrimehest isa Juhan Viidingut, tuntud ka kui Jüri Üdi. „Laste keskel lõi tema loovus ja naljasoon eriti eredalt välja, ja lapsed ka kõik armastasid teda,“ kinnitab Elo.

„Minu isa oli kaasaegses mõistes moodne lapsevanem, kelle sarnaseid näeb praegu Kalamaja perepäevadel. Selline, keda lapsed ei seganud – vähemasti ei näidanud ta seda välja –, vaid pigem innustasid,“ iseloomustab kirjanik Elo Viiding oma poeedist ja teatrimehest isa Juhan Viidingut, tuntud ka kui Jüri Üdi. „Laste keskel lõi tema loovus ja naljasoon eriti eredalt välja, ja lapsed ka kõik armastasid teda,“ kinnitab Elo.

Kui mõnes kirjanikuperes käib loometöö suletud ukse taga, et lapsed seda ei segaks, siis Elo ei mäleta kodus kikivarvul kõndimist. „Minu eest ei olnud uks kunagi kinni – olin selles mõttes arusaaja laps, et mul polnud igav omaette toimetada. Kui isa kirjutas, siis andis ta mulle paberi ja mina ka siis joonistasin või kirjutasin. Omaette olemise aeg oli meile mõlemale oluline ja tema eeskujul ma mõistsingi, et see on üks ääretult positiivne, viljakas aeg ja et üksindus ei ole kunagi igav.“

Juhan Viidingu sõbrad-tuttavad kirjeldavad teda kui säravat seltskondlikku isiksust. Peokäivitajat, kelle saabudes õhtu alles tõeliselt käima läks. „Tema põhiroll oli igal pool hüüda vahele repliike – niisuguseid lühikesi, löövaid, aga seejuures väga tabavaid, terviklikke ja väga kiirelt sündinuid,“ meenutab luuletaja ja kirjanduskriitik Andres Langemets Marin Laaki ja Aare Pilve koostatud raamatus „Juhan Viiding, eesti luuletaja“ (2010).

Vastukaaluks armastas Viiding tõmbuda üksindusse. Luuletuses „Külaline välismaalt“ ütleb ta: „minu kodu on mu katedraal“.

Tütar on näinud isa mõlemat külge.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99