Eesti filmimaastik on nii halb, et häbi hakkab. Väga odav tragöödiline seebikas aga üks osa on kahjuks palju pikem. Kaameratöö on kurb, heli on kurb, lihtsalt kurb.
Mis selles filmis oli, et nõrganärvilised ei võiks vaadata? Täiesti tavaline film joodikutest ja ongi kõik. Neid leiab teatud rajoonidest igapäevaselt ja see, mida seal näeb on tunduvalt elulisem ja huvitavam kui see, mida näed filmilindilt.
Uskumatu kes meil kõik filme teevad. Näitlejad, kirjanikud, kunstnikud. Tundub, et see õnnetu filmikunst on siin maal nagu vana l...ts keda kõik võivad panna. Kahjuks ei ole siiani näinud ühtegi taolise tegija poolt loodud asja mis kvalifitseeruks filmiks. Lihtsalt mingi suvaline (tavaliselt ka vilets) ja juhuslik pildirida ebakvaliteetse heliga mis on kokku lõigatud arusaamatu printsiibi alusel. Mis see on ja milleks selliseid asju tehakse jääb hämaraks?!
Selliste asjade vaatamine on nagu prügikastist söömine. Miks peaks iseenda kallal vaimset vägivalda tarvitama ja sihilikult ebameeldivaid intriige enasse ahmima?
KOMMENTAARID (8)