MARILYN JURMANI BLOGI | Bussis vaadatakse kurjalt, kui istun, ja veel kurjemalt, kui istet pakun (22)

Nagu õigele emmele ja tänapäeva inimesele kombeks, kuulun minagi mitmesse gruppi ja foorumisse ja tänase teema ajendiks olid paar artiklit, mida jagati Facebooki grupis Eesti Rattarikkaks. Esimene artikkel oli teemal, kuidas üks ema kirus jalgrattureid, sest nad sõidavad kõnniteel. Teine artikkel oli vastulause tollele emale ja kirjeldas, kuidas hoopis lastevankritega mammad on need, kes jalakäijaid ja rattureid häirivad.

Selle postituse alla hakkas kuhjuma kommentaare, lugesin need ükshaaval läbi, lisaks juba eelnevalt läbi loetud artiklitele. Ja mul tekkis palju erinevaid mõtteid seoses sallimatusega. Esiteks ma tahaksin mainida, et grupid Eesti Rattarikkaks ja Lapsekandmine on vist ühed ainsad, kus ei ole pidevat kirumist ja ässitamist. No väikeste eranditega muidugi, aga ikkagi märgatavalt vähem, kui muudes kommuunides. Võibolla on see sellepärast, et nendel, kes sinna kuuluvad, on nii tugevalt ühendavad huvid (rattad, lapsekandmine), et maailmade põrkumist esineb vähem.

Aga see, mis toimub igasugustes ostu-, müügi-, emme- ja beebifoorumites, on ikka täiesti lootusetu. Just ükspäev postitas keegi pildi BabyBjörni kotist ja kirjutas pealkirjaks midagi sarnast – noh lapsekandjad, hakkame mölisema (märkuseks: kuna BabyBjörn ei tooda ergonoomilisi kõhukotte, siis tehakse neid kotte tavaliselt ostu-müügigruppides väga avalikult  maha, et tõsta inimeste teadlikkust). Vahva, selline mentaliteet ongi enamikus gruppides, et saaks ikka kellegi kallal möliseda. Täiesti arusaamatu.