Ma istun köögis, supikauss ees ja seljas Zara triiksärk, mida peegli ees selga passitan. Imetlen end ja arutlen, olen ma seksikas? Kindlasti ei ole ma seda Hannes Võrno jaoks. Härra jaoks peab kandma tema disainitud riideid või siis prestiižika kaubamärgiga rõivaid. Ju siis meest erutab iseenda nägemine. Ma ise eelistaks temanimelist kaubamärki, sest ma ei tahaks kanda rõivaid, mis ta enne TTV otse-eetris täis higistanud on.
Võtan riided seljast, keeran ka tuled maha, et iseend mitte surnuks ehmatada ja imetlen ennast pikalt peeglist. Croissant'id Pariisi reisist on veel sangadel näha, aga ma püüan pirnikujuga daddy-keha seksikust endast siiski leida. Täpselt nii nagu enamik kuulsusi teevad, kui neil pole tööd Hollywoodis. Ja see paneb mind mõtlema, kumb on siiski siin elus tähtsaim – sisemine või väline ilu. Ja sellega seoses kargab pähe idiootne mõte tüüpilisest tutvumiskuulutusest, mida saab kuulata ühe euro eest kui helistad numbril...
"Ma otsin inimest, kellel on suur süda, ilus hing, ta on tark, suudab mind naerma panna ning on elukogenud, armastab loomi, lapsi ja loodust ning talle meeldib reisida maailma eri paikadesse."
Aga kui see ära tõlkida karmi reaalsusesse:
"Otsin seksika välimusga inimest, keda on ilus vaadata ning keda mu sõbrannad kadestaksid. Perfektse keha ja naeratusega ning ta võiks meenutada Ryan Reynoldsit ka pisut. Ääremärkusena – kui oleks ka korter kesklinnas, siis see oleks loomulikult suur pluss."
Kurat, keda te lollitate, kallid inimesed?
Absoluutselt mitte ühtegi meest ei huvita, missugune diplom on neiu seeliku all, kui ta selle üle pea tõmbab. Ükski naine ei soovi, et ta peika oleks kõhnem ja peenem kui ta ise. Ükski inglise poissmees ei taha Club Hollywoodis tutvuda tüdrukuga, kellel on vistrikud näos, kuid on südames hellem kui ema Theresa.
Ja näitsikute jaoks on tähtis, et mehe muskel oleks suurem kui IQ. Milleks naised kannavad push-up rinnakaid ja maalivad ennast enne Vabanki minekut nagu indiaanlased? Miks mehed siluvad ja lakuvad oma kiharaid millimeetri täpsusega ja panevad võimalikult kitsad särgid selga, mille krae veresooned kõri ümber kinni surub? Vastus on lihtne – et väliselt ilus välja paista. Sex sells! No one cares about inside beauty!!!
Piinlik on tunnistada, aga me elame ühiskonnas, kus peab visuaalselt atraktiivne olema.
Muidu ei saa lihtsalt löögile. Keegi ei vaata sinu poolegi! Mul on häbi öelda, et mina olen ka osake sellest maailmast. Ma ei pööranud varem sellele probleemile tähelepanu, kuniks ma osalesin Mr. Gay Worldi võistlusel. Mul polnud absoluutselt mingit füüsilist vormi. Üsna tavaline pirnikujuga keha oli, isegi rinnakarvad ei olnud ilusas mustris. Mäletan täpselt, kuidas vaevu suutsin 15 kõhulihast teha enne trikoovooru, kui teised Tarzanid lugesid harjutusi tehes juba 54, 55, 56... Tundsin end väga ebamugavalt. Mu suurepärane isiksus ei säranud kahjuks mu rasvade alt välja ning loomulikult sain žüriilt üsna madalad punktid.
Ennast kiitmast ma ei väsi, aga ma hakkasin trennis rohkem rabama, keha muutus visuaalselt ja füüsiliselt paremaks, kuid mitte ideaalseks, kuigi ma ei ole tänaseni Marek Kalmuse või Ott Kiivikase vormis. Ei taha kah! Ja kohe sain ka rohkem tähelepanu. Isegi nende inimeste huviorbiiti tõusin, kes mind aastaid varem eemale tõukasid nagu enda soovimatut last. Ma ei ole muutunud, kui siis ehk olen rohkem elukogenud, veel pähe jäänud juustes on rohkem halli. Kõik ju endine. Vähemalt minu arvates. Välja arvatud see, et mul on rohkem treenitud keha. Ja see kinnitab fakti, et müüt "ilus, aga loll" toimib. Mul pole vaja Tartu ülikooli diplomit või Oxfordi haridust. Piisab sellest et oskan biitsepsi võimalikult punni ajada.
Issand, kui kergelt saab löögile! Pamela Andersoni elu on ju ka täpselt selline olnud. Sattus kuskil jalkamatši ajal publiku seas kaamerasse. Ilus, blond, suured tissid. Siis tuli juba Playboy ja "Rannavalve" punane trikoo. Ta ei pidanud mitte midagi muud tegema, kõigest jooksma kitsas kostüümis, seksikas olema ja rinnad suures kaadris letti lööma. Sellest piisas, et enamik heteromehi pani enda maha jahutamiseks jalge vahele külma õllepurgi.
Ja kui vaadata Eesti kuulsusi, siis kõik käivad trennis ning näevad seksikad välja.
Ma ei heida kellelegi ette nende eluviise. Terves kehas terve vaim, kuid aastal 2018, kui sul pole Mens Healthi kaanetüdruku figuuri, siis sind ikka keegi ei vaata, kui sa just rahaga ei loobi. Nagu ma enne mainisin, ma ise elan samasugust elu. Ma lausa palkasin endale Spartas kaks treenerit, kes aitaks mul saavutada visuaalselt ilusama keha. Ma ütlesin treenerile ausalt, et ma tahan paremat vormi oma Instagrami piltide jaoks.
Näiteid elust on võtta kuhjaga:
* Deja Vu's naised hulluvad, kui esineb Uku Suviste.
* Tüdrukud katkuvad üksteise juuksepikendusi, et saada Tanel Padari tähelepanu osaliseks.
* Ja olgem ausad, olete te kunagi piltidelt näinud, et Kristjan Kasearu kaaslaseks üritusel oleks naine, kelle figuurist ei saa sotti, millal tissid lõpevad ja põlved algavad. NB! Kõik need mehed on füüsiliselt heas vormis.
* Kuulsad ja kummalised seltskonna-õiekesed on alati kasitud ja kammitud. Isegi siis, kui vaja poodi piima ostma minna. Kannavad kontsakingi metsas mustikaid korjates. Alati esindusliku väljanägemisega. Kunagi ei tea ju, millal printsi otsa võib koperdada.
* Vaevalt oleks härra Zand tahtnud mõne vormitu agentuuritüdrukuga oma kolleegide ees puhkuse ajal Saint-Tropez's keksida.
* Ma ei usuks, et ka Laura Kõrgemäe oleks palganud trullaka näitsiku suvalisele üritusele flaiereid jagama.
* Ja avameelselt öeldes, ei taha keegi näha speedodes vormitut Mart Helmet Pirita rannas higistamas.
Lõpetuseks. Kõik inimesed on muidugi omamoodi ilusad, sõltumata pikkusest, kaalust, rassist jne. Ma ei taha kedagi end halvasti tundma panna nende füüsiliste omaduste pärast. Kuid kahju on tõdeda, et see hea süda ning inside beauty jääbki sinna pimedasse nurka kössitama, kuna need pole välised omadused. Ja kuniks massimeedia toodab seda pinnapealset illussiooni, siis ei jää meil muud üle, kui seda ilumantrat uskuda ja selles edasi elada. Meid tahetakse sellistena nagu me välja näeme, muud ei midagi. Ja kui te mind ei usu, siis minge kinno ja vaadake filme "Kaalust alla" ja üsna pea esilinastuvat Amy Schumeri filmi "Küll ma olen ilus".
Ah, ma ei viitsi piinata sellega end. I am who I am and I look they way I look! Ma lähen trenni ja pingutan oma silmipimestava sisemise ilu nimel ning naudin elukest nii nagu kõik teisedki "normaalsed inimesed".
Kohtumiseni peol!
Kommentaarid