„Kuuuurija“ advokaat: Allan Oolo üritas korduvalt saadet ära keelata (123)

Kas on tõsi, et Oolo üritas „Kuuuurija“ saate, mis tema ebaseaduslikust tegevusest rääkis, eetrisse minekut takistada?

Jah, see on tõsi. Ta üritas saadet ära keelata isegi korduvalt. Esimesel korral taotles Oolo saate keelamist hagi tagamise korras juba aprillis. Kohus andis TV3-le võimaluse olukorda selgitada, vaatas eetrisse kavandatud saate läbi ning leidis, et hagi tagamiseks alus puudub ning Oolo taotlus jäi rahuldamata. Teisel korral pöördus Oolo kohtusse 7. mail 2018. a. Seekord sattus Oolo hagi tagamise taotlus teise kohtuniku kätte, kes ilma TV3-le võimalust andmata asja selgitada Oolo taotluse rahuldas ja hagi tagas.

Kas see tähendab siis, et eilse „Kuuuurija“ saatega rikkus TV3 kohtu keeldu?

Ei, TV3 ei ole kohtu keeldu rikkunud. TV3 ei avaldanud „Kuuuurija“ saates andmeid Oolo lahutusprotsessi ning laste ja vara jagamise kohta. Samuti ei olnud „Kuuuurija“ saates kasutatud konfidentsiaalset patsientide informatsiooni. Saates näidatud patsiendid tulid ise „Kuuuurijale“ oma lugu rääkima või kasutati internetis vabalt kättesaadavaid videoreportaaže nende ravist. Meie hinnangul ei riku saade kuidagi Allan Oolo õigusi. Siiski vaidlustasime selle keelu viivitamatult sellest teada saades. 

Aga kui TV3 kohtu keeldu ei riku, siis miks te selle keelu vaidlustasite?

Vaidlustamiseks oli meil mitu head põhjust. Esiteks tahtsime anda kohtule võimaluse oma eksimus parandada. Ilma teist poolt ära kuulamata on kohtul väga riskantne hagi tagamise üle otsustada. Seda riski suurendab asjaolu, et antud juhul palus Oolo hagi tagamine otsustada mõne tunniga. Samuti esitas Oolo ainult hagi tagamise avalduse, mitte aga hagi ennast. Sellises olukorras lasi kohus ennast eksitada. Oleme kindlad, et kui kohus oleks meid ära kuulanud ja vaevunud saadet vaatama, siis ei oleks kohus Oolo taotlust üldse rahuldanud. Teiseks ei saa me riskida sellega, et avalikkusele jääks mulje, nagu oleks „Kuuuurija“ seadust rikkunud. Nagu saatest kujukalt välja tuleb, on Oolo suurmeister mulje tekitamises, mis ei vasta tegelikule sisule. Me ei saa lasta tekitada „Kuuuurijast“ kui ebaseaduslikult eetrisse läinud saatest muljet, kus Oolo on kannataja. 

Kuidas selliseid olukordi, kus tehakse segadust külvav hagi tagamise määrus, tulevikus vältida?

Meid väga häirib asjaolu, et TV3 suhtes 7. mail 2018. a tehtud hagi tagamise määrus edastati TV3-le alles nädal aega hiljem ehk eile, 14. mail 2018. a. Kui kohus või vastaspool oleks vaevunud meid varem teavitama, oleksime kõik saanud ühiselt laua taga saate üle vaadata ning veenduda, et õigusi ei rikuta. Kuna saadete tootmisel ja eetrisse minekul on oma dünaamika, siis tagaselja tegutsedes ja keelavate määrustega üllatades ei pruugi olla isegi võimalik eetrisse minekut takistada. Seetõttu kutsun üles Harju maakohut jätkama oma varasemat praktikat, kus kohus meediaorganisatsiooni ära kuulab ja alles siis otsustab. Ka paaritunnisest etteteatamisest piisab, et meedia saaks oma argumendid esitada ning sellega välditakse kohtu ekslikke otsuseid. Või vähemalt on need siis igakülgselt kaalutud.

Kuhu ja kellele kohus määruse saatis?

Ma suhtlen kohtuga igapäevaselt, ei ole kusagil puhkusel ära ega peida ennast. Käin iga päev e-toimikus ja võtan ka sealt kõik kohtu dokumendid vastu. Eelmisel korral kui Oolo kohtusse pöördus, sai kohus meid kohe kätte.

Ja isegi kui kohus saatis, siis kohtumenetluse reeglid näevad ette selle, et on saatja asi kiri kohale toimetada ehk saada kinnitus selle kohta, et adressaat on kirja kätte saanud. Vajadusel kohus saadab uuesti või helistab vms. Sellega välditaksegi olukorda, kus e-kirjast teada ei saada.

Mis kohtuasjast edasi saab?

Nagu ma ütlesin, on tegemist lausa kahe kohtuasjaga. Kummaski pole Oolo suutnud siiani esitada hagi ennast. Sisuliselt on siiani olnud tegemist ainult Oolo teatega, et ta kavatseb hagi esitada ning viimasel korral sellest kohtule piisas, et hagi tagamise taotlus rahuldada. Kui Oolo suudab lõpuks hagi esitada, siis on näha, mida ta nõuab ja mis argumendid ning tõendid tal on. Meie taotluse hagi tagamine lõpetada vaatab kohus ilmselt läbi nädalaga ja seda sõltumata sellest, kas Oolo jõuab selleks ajaks hagi esitada.

Harju maakohus: määrus edastati samal kuupäeval kostjale

Õhtuleht küsis Harju maakohtust selgitusi Oolo ja „Kuuuurija“ kohtumääruse kohta. Kohtuniku vastuseid vahendab kohtu pressiesindaja Viivika Siplane.

• Mis argumentidel ja info põhjal kohus tegi otsuse, et „Kuuuurija“ lugu Oolost ei tohtinud eetrisse minna?

„Kohus tegi hagi tagamise määruse hageja esitatud hagi tagamise taotluses välja toodud asjaolude pinnalt.“

• Kas vastab tõele, et otsus oli tehtud eelmise nädala esmaspäeval, kuid jõudis saate tegijateni nädal hiljem?

„Hagi tagamise määrus koostati 07.05.2018 ning edastati (e-toimik) koheselt samal kuupäeval ka kostja seaduslikule esindajale (Anne Kallas ja Priit Leito). Juhuks, kui isikud e-toimikut ei kasuta, saadeti määrus 07.05.2018 kell 17.05 TV3 üldisele e-posti aadressile. Kostja lepinguline esindaja kinnitas suuliselt, et on määrusega kursis 14.05.2018.

Kohus teeb oma parima, et tehtud lahendeid esimesel võimalusel erinevaid kanaleid kasutades (e-toimik, e-post, tavapost) menetlusosalistele kätte toimetada, kuid kohtul ei ole võimalik kontrollida seda, millal menetlusosaline kohtulahendi kättesaamist kinnitab. Alles kõige viimase meetmena on kohtul õigus kasutada n-ö fiktiivset kättetoimetamise viisi (Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 314 või Avalikud Teadaanded).“

• Vaatamata kohtuotsusele, läks lugu Oolost eetrisse. Mis saab edasi?

„Kohtulahendite rakendamine on kohtutäituri pädevuses.“