Yamily oli oma peikaga koos olnud kuus aastat, kui otsustati abielluda. Mõni aeg hiljem taotles Yamily, aktiivne ja iseteadlik naine, stipendiumit magistriõppesse ning ta võeti vastu. Ülikooli pidi ta aga minema Costa Ricale. Ma ei tea, kas abikaasa ei saanud või ei tahtnud kaasa tulla, aga igal juhul läks Yamily sinna üksinda. Ühel hetkel mõistsid nad, et triivivad erinevates suundades ja võtsid vastu otsuse lahutada.
Mehhikos on abielu lahutamine tabu. Yamily ütles, et pidi seda pikalt ja rahulikult oma vanematele selgitama, vennad olid õnneks liberaalsemad. Ja vähe sellest, et enda perele on vaja asja seletada, ka terve küla nõuab: mida kuradit?
Sa peadki oma isiklikku elu tervele külale selgitama, sest mis naine sa oled, et lähed oma abikaasa juurest ära. Sellele vaadatakse viltu just peaasjalikult väikestes kohtades nagu Sanahcat. Suurtes linnades on asjad veidi vabamad.
Asi, mille üle Yamily üllatus, oli see, et üks tema väga konservatiivne tädi ütles uudise peale: vähemalt pole sul lapsi. Ja et kui tema oleks noor, siis tema rändaks ka ilmas. Yamily kirjeldas, et oli sellisest avaldusest šokeeritud.
Kuna lahutamisele vaadatakse Mehhikos viltu, jäävad paljud naised abikaasade juurde. Mis siis, et nad tahaksid põgeneda ja mehed on ehk isegi vägivaldsed. Mehhiko on väga macholik kultuur ning naisi ei kohelda tihtipeale hästi. Kuulsin hiljuti raadiost statistikat - seitse naist kümnest on Mehhikos kannatanud vägivalla all.
„Naine ei ole siin iseenda omanik,“ nendib Yamily kurvalt.
Kui sulle meeldib, mida kirjutan, siis hääleta blogiauhindade jagamisl (SIIN) minu poolt. Reisiblogi kategoorias ning loomulikult Liina reisiblogi.
Kommentaarid