Inimesed

Andrus Vaarik: "Ema eluterve suhtumine surma õpetas mind elama." (29)

Jaanus Kulli, 12. mai 2018 00:01
RAHUL: Kui Andruselt küsida, kas tal jäi emale midagi ütlemata, tuleb kiire vastus: „Ei. Kõik sai öeldud. Ka see lause: „Ema, ma armastan Sind!““
„Mäletan väga selgelt, kuidas ma häbenesin oma invaliidist ema. Läksime mööda Harku tänavat Nõmme turule ja ütlesin talle, et ära räägi, sest oli aru saada, et tal on kõnehäire. Mille peale ema küsis: „Kas sa häbened mind?“ Täiesti selgelt ja perfektselt. Mul on sellest ütlemisest tänase päevani kohutav süümekas. Kuigi lapse mõttes oli see loomulik reaktsioon, sa ei taha ju olla erinev, tahad olla normaalne,“ meenutab näitleja Andrus Vaarik ilma igasuguse valehäbita ühte seika oma elus, mille ta mälust parema meelega kustutaks. Aga ei saa. Sest Andrus, kes tähistab esmaspäeval oma 60. sünnipäeva, armastas oma ema väga. 

Homme, emadepäeval, jääb tal lillekimp emale küll viimata, sest ema lahkus siit ilmast kaheksa aastat tagasi. Ja jääb see kimp viimata ka hauale, sest tema tuhk on puistatud Paatsalu lahte. „See oli tema enda soov. Ta ütles: „Kui ma suren, viska ka mind sinna poisi ja isa juurde.“ Poisi all mõtles ta mu nooremat ja varalahkunud venda Madist.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

31.09.2018
Andrus Vaarik: „Ma väga loodan surra enne oma lapsi, ma kirglikult loodan seda!“
03.00.2018
Andrus Vaarik: me elame 21. sajandil ja siis tuleb Edda Paukson või Pendli-Endel. Tõmmaku nad uttu!
03.00.2018
Emeriitalkohoolik Andrus Vaarik: minust on saanud enam-vähem korralik näitleja tänu sellele, et ma endale nii väga ei meeldinud