Üritused

Austraalia maakohast Eesti eurodelegatsiooni liikmeks: „Ma armastan Eestit ja Eurovisioni!“ (4)

Katharina Toomemets, Lissabon, 11. mai 2018, 16:58
Liam ClarkFoto: Keit Paju
„Olen alati olnud suur Eurovisioni-nohik,“ muigab Liam Clark, austraallane, kes juba kolmandat aastat on osa Eesti eurodelegatsioonist. „Kui ma esimest korda Eurovisioni nägin, sain aru, et see on imeline!“

Liam räägib, et tema ema jälgis Eurovisioni ja ta teadis, et emale see meeldib. Esimest korda vaatas ta võistlust aastal 2003. „Olen Austraalias maalt pärit ja meil polnud varaste 2000. aastateni kodus seda kanalit, kust võistlust näitas. Aastal 2003 mõtlesin, et mul pole pühapäeval midagi nagunii teha ja vaatan siis. Olin just 16aastaseks saanud. Minu lemmikud olid toona Bosnia, Eesti ja Iirimaa.“ Liam vaatas võistluse ära ja mõtles, et see on päris tore. Hommikul ärgates kummitas teda Bosnia lugu, mispeale tegi ta omale CD kõigi lauludega. „See oli ainus plaat, mida sel aastal kuulasin,“ naerab ta.

Liam ClarkFoto: Keit Paju

Samal teemal

Liam pidas sõpradega ka euroteemalist blogi ja on aastaid võistlust kohapeal kajastamas käinud. Kui ta aga ühel hetkel ülikooli astus, hakkas ta otsima võimalusi minna vahetusõpilaseks. Selgus, et tema ülikoolil on head suhted Tartu Ülikooliga ning mees kandideeris Eestisse õppima. „Elasin 2011-2012 Tartus ja kirjutasin palju ka „Eesti laulust“.“

Tahtis Eestis teha ajakirjanduspraktikat

Pärast vahetusaastat läks Liam Austraaliasse tagasi ning käis Eurovisionil fänni ja ajakirjanikuna. 2014. aastal jätkas ta Melbourne’i ülikoolis õpinguid magistrantuuris. „Meil oli vaja teha mingi ajakirjanduslik praktika ja tulin hullule ideele teha see Eestis, „Eesti laulu“ ajal.“ Siis ühendus Liam ERR-iga, kes ta hea meelega vastu võttis. Nii hakkas ta kirjutama uudiseid ERR-i ingliskeelsele portaalile.

„Siis said nad vist aru, et ma olen tõesti Eurovisioni nohik ja oskan kirjutada ning kutsusid mind 2016. aastal delegatsiooni,“ meenutab Clark. Alguses oli tema ülesandeks Eesti kommentaatoritele Marko Reikopile ja Anu Välbale võistlejate taustaotsingu tegemine. Kui „Ringvaade“ aga Eurovisionil punase vaiba üritust kajastas oli Liam see, kes inimestele kõrva sosistas, kellega tegu. „Ma ju teadsin kõiki, oskasin inimeste kohta fakte rääkida. Olin nagu Anne Hathaway filmis „Saatan kannab Pradat“,“ naerab ta. Mullu Kiievis pidi ta olude sunnil üle võtma pressijuhi kohustused ning tänavu on ta ametlikult Eesti delegatsiooni pressijuht.

„Saada osaks delegatsioonist oli küll natuke mu unistus. Olen tahtnud alati Eurovisionil ka kaadri taga töötada,“ ütleb ta. „18-aastane Liam poleks kindlasti suutnud uskuda, et 31-aastane Liam siin on.“ Mis saab temast aga järgmisel aastal, kui Mart Normet delegatsioonijuhi ameti maha paneb? „Ma ei tea veel. Loodan, et olen teinud piisavalt head tööd ja mind peetakse meeles. Kui nad aga otsustavad, et ei vaja mind enam, on see ka okei. Mul on olnud ägedad kolm aastat ja see on kogemus terveks eluks. Ma armastan Eurovisioni ja Eestit ning teen seda tööd nii kaua, kui saan.“

Liam ClarkFoto: Keit Paju

Liam elab Austraalias ja kui vaja, saab ka oma põhitöö kõrvalt – ta on ametilt rauakaupluste keti kommunikatsioonijuht – teha ka „Eesti lauluga“ seotud asju. „Näiteks kirjutab Eesti tiim pressiteate ja tõlgib selle enam vähem ära. Siis saadetakse see mulle, mina parandan ja saadame laiali.“

Võitjaks ennustab Küprost, Eestile kohta esikümnes

Eesti tänavuse esindaja Elina Nechayeva kohta jagub Liamil vaid kiidusõnu. „Elinal on üks imelisemaid hääli, mida Eurovisionil kunagi kuuldud! Ja ta on nii päikseline – Elina on ilus nii seest kui väljast.“ Laul on Liami sõnul samuti hea. „Mihkel ja Timo on head tööd teinud, see lugu näitab Elinat nii hästi. Lavaesitus sobib samuti kõigega. Kogu tiim on väga head tööd teinud. Kiitus neile ja muidugi ka Mart Normetile, et raha eest võideldi.“

Liam ütleb, et Elina oleks lummav olnud ka ilma hiigelkleidita, kuid see paneb i-le täpi. „Ma olen väga uhke, et saan sel aastal olla osa delegatsioonist. Ja tunnen finaalipääsu üle suurt kergendust. Kui üks – eriti selline väike riik, nagu Eesti – riik ülejäänud 43 seast millegi poolest silma paistab, on see väga suur asi.“

Liam arvab, et tänavuse võistluse võib võita Küpros, sest Eleni Foureira võistluslugu „Fuego“ rokib juba mitmetes muusikaedetabelites. „Usun, et kui maailmas on veel õiglust alles, siis Eesti esikümnest välja ei jää. Usun, et meil on võimalus esiviisikusse pääseda.“ Homses finaalis astub Elina lavale kuuendana ja Liam tõdeb, et see on üsna raske järjekorranumber. „Esinemisjärjekord pole muidugi ülioluline, sest inimesed mäletavad Eesti laulu nagunii. Ilmselt me ei võida, kuid see on okei – vähemalt oleme me finaalis. Kui Elina esineb nii, et ta sellega ise rahul on, on kõik hästi.“

Muide, Liamil on täna ka sünnipäev. Palju õnne!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee