Economist: Eesti teeb Narvast laheda linna! (10)

Ehkki Narva ei pruugi esmapilgul välja näha kui hipsterite pesitsuspaik, on piirilinnal potentsiaali muutuda lahedaks trendiinimeste kogunemiskohaks, kirjutab ajakiri The Economist. Odav kinnisvara, mida inimestest tühjenenud Narvas on palju, aitab loodetavasti piirkonda meelitada kunstnikke, muusikuid ja muid loomeinimesi.

Pärast seda, kui Venemaa Krimmi poolsaarele tungis, oli Lääne ajakirjanike jaoks põnev küsimus: kus on järgmine Krimm? Üks võimalikest vastustest: Narva.

Kuid nagu Economist kirjutab, oli Narva ümber paisutatud meediakära asjatu. Jah, pea kõik narvalased räägivad emakeelena vene keelt ning isegi kui paljudel neist on südames side Venemaaga, ei mõlgu neil meeles soov, et kodulinn oleks Venemaa osa. Narvalased näevad üle piiri kõige selgemini, kui korrumpeerunud ja vaene naaberriik tegelikult on. Palgad, pensionid ja üleüldine elustandard on Eestis paremad.

Kuid see ei tähenda, et Narva pole end tundnud hüljatu ja unustatuna. See, et Eesti loomemaastik on nüüd pilgu Narva poole suunanud, võib linnale suuresti kasuks olla. Kui Narvast õnnestuks teha 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn, tooks see tõenäoliselt sisse raha nii Euroopa Liidust kui ülejäänud Eestist. Rääkimata sellest, et elavdaks kohalikku (kultuuri)elu.

Juba praegu on ühes mahajäetud tehasehoones valmimas kunstigalerii ja teatristuudio. Kunstniinimesed võivad soodsa hinnaga hakata rentima ruume vanas Kreenholmi kvartalis. Narva vananev ja vähenev elanikkond vajaks hädasti uuendusmeelset värsket õhku. Ajakiri kiidab Eesti uudishimulikku ja kultuuriliselt haritud noorsugu, kes pilgu Narva poole on pööranud.

Lugeja, mida arvad sina: kas narvalased vajavad, et noored särasilmsed eestlased neid päästma tuleksid ja Narvast hipsterlinna looksid?