ELU TOOJAD? Vesi kujundab kliimat ja maastikku ning on vajalik eluks. Inimese kehamassist moodustab vesi kaks kolmandikku. Selle eluallika võisid siia kanda meteoriitidena Maa pinnale langenud asteroidid või asteroiditükid.Foto: Vida Press
Maailm
12. mai 2018, 00:01

Lisatud video! Kosmosekividega kaasas olnud vesi poleks Maaga kokku põrgates täielikult aurustunud, vaid oleks talletunud kivimites

Kas vesi saabus Maale koos asteroididega? (10)

Kui Päikesesüsteem umbes 4,6 miljardit aastat tagasi tekkis, oli meie planeedil ülemäära kuum selleks, et siin saanuks leiduda vedelat vett – kui, siis vaid gaasilist. Ent noorel laavaga kaetud Maal polnud atmosfääri ja ta poleks oma väiksuse juures suutnud suurt kogust veeauru gravitatsiooniga enda küljes hoida. Niisiis arvab osa teadlasi, et helesinine planeet pidi saama oma vee mujalt kosmosest.

Kui Päikesesüsteem umbes 4,6 miljardit aastat tagasi tekkis, oli meie planeedil ülemäära kuum selleks, et siin saanuks leiduda vedelat vett – kui, siis vaid gaasilist. Ent noorel laavaga kaetud Maal polnud atmosfääri ja ta poleks oma väiksuse juures suutnud suurt kogust veeauru gravitatsiooniga enda küljes hoida. Niisiis arvavad teadlased, et helesinine planeet pidi saama oma vee mujalt kosmosest.

Maa, millest praegu on suurem osa kaetud ookeanidega, sündis tõelises kosmosekõrbes: kaltsiumi- ja alumiiniumirikaste mineraalide killud moodustasid aina suuremaid rahnusid, kuni tekkisid kiviplaneedid, nende hulgas meie maakera. Vesi, mis andis hiljem siinsele planeedile elu, võinuks Maa ligidale sattuda Päikesesüsteemi äärealalt pärit jäiste komeetide või Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tekkinud asteroidide pinnases.

Edasi lugemiseks: