Mangi võib ees oodata arestimaja? Politsei alustas väärteomenetlust (74)

Õhtuleht uuris politseist, kas kolmapäeval ilmunud "Pealtnägija" loo ja seal esitatud tõendite puhul on alust algatada menetlust ning kas kirjeldatud teod kvalifitseeruvad seksuaalse ahistamise paragrahvi alla? 

"Hetkel pole võimalik täpsemalt menetluses olevaid asjaolusid kommenteerida. Küll aga saan kinnitada, et meile on laekunud üks avaldus ning selgitame alustatud väärteomenetluse raames, kas esineb süüteo tunnuseid," ütles Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Rainis Sinikas Õhtulehele. 

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või menetluse lõpetamist delikaatsed isikuandmed.

Sinikas toonitab, et inimesed, kes tunnevad, et on langenud seksuaalse väärkohtlemise või ahistamise ohvriks, peaksid alati pöörduma politseisse ning tegema seda esimesel võimalusel. "Iga kaasus on erinev. Menetluse eesmärk ongi välja selgitada juhtunu asjaolud ning anda tegevusele õiguslik hinnang."

Läinud aastal juulis jõustus karistusseadustikus muudatus, millega sai seksuaalsest ahistamisest süütegu. Ehk kui kehalise seksuaalse iseloomuga tegu on kannatanu tahte vastane ja alandab inimväärikust, siis on kannatanul õigus ja alus pöörduda politsei poole ning anda juhtunu kohta ütlusi. 

Seksuaalne ahistamine on väärtegu, mille eest on ette nähtud rahatrahv kuni 1200 eurot või arest. Seksuaalseks ahistamiseks loetakse seksuaalse iseloomuga tahtlikke tegevusi, mis toimusid teise inimese tahte vastaselt ja mille eesmärk oli tema inimväärikust alandada.

Mullu registreeriti kokku 20 seksuaalse ahistamise juhtumit (umbes poole aasta jooksul, kuna seadus jõustus 1. juulil 2017).

Tänavu nelja kuuga registreeriti kuus seksuaalse ahistamise juhtumit, mis on kõik veel menetluses.