PÕNEVAD FAKTID | Kes jäi võlgu, keda ei lubatud Ukrainasse, milline on olnud pikim ja lühim lugu? ehk Loe fakte Eurovisioni ajaloost

- Üks Eurovisioni populaarsemaid vahenumbreid on olnud Riverdance aastal 1994. Siis tuligi Riverdance esimest korda avalikkuse ette.

- Tänapäeval on poolfinaalid Eurovisionil täiesti normaalne nähtus. Need lisati võistlusesse aga alles aastal 2004.

- Luksemburg on võistluse võitnud viis korda, kuid ükski võitjatest pole olnud pärit Luksemburgist – neli lauljat olid prantslased ja üks kreeklane.

- Tavaliselt peetakse Eurovisioni maikuus. Varaseim aeg, kui Euroopa võistles oli aastal 1957, kui Eurovision toimus 3. märtsil ning hiliseim aeg aastal 1999, kui see toimus 29. mail.

- Aastal 2001 vaatas Eurovisioni lauluvõistlust 95% Taani televaatajatest – see on Euroopa suurim protsent. Eesti võitis sel aastal võistluse - esikoha said Tanel Padar ja Dave Benton looga "Everybody". 

- Aastal 1974 suri Eurovisioni nädalal Prantsusmaa president Georges Pompidou. Prantsusmaa otsustas võistlusel osalemisest loobuda ning matused peeti võistlusega samal päeval.

- Aastal 2016 diskvalifitseeriti Rumeenia võistlusest, sest nad olid Euroopa Ringhäälingute Liidule (EBU) väga palju raha võlgu.

- 2012 võitnud Loreen tegi oma punktikogumisega ajalugu – ta kogus riikidelt kõige rohkem maksimumpunkte võistluse ajaloos. 12 punkti andis toona Rootsile 18 riiki 41st. Loreen sai kokku 372 punkti. Aastate jooksul on aga punktide jagamise süsteem muutunud ja praegu hoiab esikohta 2017. aastal Portugali esindanud ja võitnud Salvador Sobral 758 punktiga. 

- Venemaa 2015. aasta võistluslugu „A Million Voices“ oli esimene mittevõitnud lugu, mis kogus üle 300 punkti. 

- Aastal 1969 oli Eurovisionil neli võitjat – kõik said täpselt ühepalju punkte ning siis ei olnud veel reegleid, mida teha viigi korral. Praegu võidab viigi korral riik, kes on saanud rohkem maksimumpunkte. 

-  Lauluvõistluse ajaloo lühima loo auhinna  võtavad endale meie põhjanaabrid soomlased. 2015. aastal Soomet esindanud lugu „Aina Mun Pitää“, mida esitas Downi sündroomi põdevatest meestest koosnev punkrokkbänd Pertti Kurikan Nimipäivät, oli vaid 1 minut ja 27 sekundit pikk.

- Eurovisioni ajaloo esimene skandaal leidis aset aastal 1957, kui Taani lauljad Birthe Wilke ja Gustav Winckler suudlesid loo lõpus laval 11 sekundit järjest.

- Soome võitis esmakordselt Eurovisioni alles 44 aastat pärast oma debüüti aastal 1961.

- Lauluvõistlus algab nii-öelda Eurovisioni hümniga, mis on Marc-Antoine Charpentier´ loodud „Prélude du Te Deum“.

- Aastal 2009 saatis Gruusia Moskvas toimunud võistlusele pala pealkirjaga „We Don’t Wanna Put In“, kuid EBU keelas lool osaleda, sest pealkiri oli kaheti mõistetav, kui sõnu ei muudeta. Gruusia keeldus ega osalenud võistlusel.

- Kõige noorem osaleja on olnud 12aastane Jean Jaques Monacost. Ta esindas Monacot aastal 1969 looga „Maman, Maman“. Vanim võistleja on olnud 95aastane Emil Ramsauer, kes võistles 2013. aastal Šveitsi eest.

- 2008. aastal võitis Venemaa looga „Believe“, kuid oma poolfinaalis jäädi alles kolmandaks.

- Kõige esimesel, 1956. aastal peetud võistlusel, palus Luksemburg Šveitsil enda eest hääletada. Šveits võitis.

- Viis korda on Eurovision võidetud paljajalu: ilma kingadeta on võitnud Sandie Shaw (1967), Sertab Erener (2003), Dima Bilan (2008), Loreen (2012) and Emmelie De Forest (2013).

- Aastal 1981 sai Suurbritannia esindaja Bucks Fizzi laval kantud ärarebitav Velco seelik nii popiks, et see müüdi üle riigi 48 tunniga välja.

- Eurovisioni kõige kaverdatum lugu on „Nel Blu Dipinto Di Blu“, tuntud ka kui „Volare“ aastast 1958.

- 2017. aastal toimus Eurovision Kiievis Ukrainas ja Venemaa otsustas võistlusel osalemisest loobuda, sest nende esindajat Julia Samoilovat ei lubatud riiki. Nimelt on laulja esinenud annekteeritud Krimmis ning kantud seepärast Ukrainas musta nimekirja. Julia esindas Venemaad järgmisel aastal looga „I Won’t Break“.

- Aastatel 1956-1998 saatis lugusid elav orkester.

- Aastal 1978 näitas Jordaania oma telekas Iisraeli esinemise ajal lilli. Kui Iisrael võistluse võitis, teeskles Jordaania televisioon, et võitis Belgia.

-  Venemaa oli aastani 2018 ainus riik, kes on absoluutselt igal aastal poolfinaalist finaali pääsenud. Toonane esindaja Julia Samoilova jäi finaalist kauge kaarega välja. 

- 1995. aastal võitis Norra looga „Nocturne“, mis sisaldas vaid 24 sõna.

- Aastatel 1978-1998 nägid Eurovisioni reeglid ette, et iga riik peab laulma oma emakeeles.

- Praegu lubatakse lavale kuni kuus inimest. Aastani 1971 oli maksimum kolm inimest.

- Riik, kes võidab Eurovisioni korraldab võistlust järgmisel aastal. Holland, Prantsusmaa, Monaco ja Luksemburg on korraldamisest keeldunud ja nii on Suurbritanna neljal korral võistlust võõrustanud.

- Aastal 1981 boikoteeris Itaalia võistlust, öeldes, et see on liialt vanamoodne.

-  Maroko on võistlusel osalenud ühe korra, aastal 1980, jäädes eelviimaseks. Nad said punkte vaid Itaalialt.

- Austraalia on Eurovisioni lauluvõistlust üle kandnud juba aastast 1983. Nüüdseks on nad aastaid ka ise võistlusel osaleda saanud - esialgu lubati austraallased otse finaali, kuid nüüd tuleb neil teistega poolfinaalis mõõtu võtta. 

- Aegade noorim võitja oli 13aastane Sandra Kim Belgiast, kes pani võidu taskusse aastal 1986.

- Iirimaa hoiab enda käes võidurekordit – nad on võitnud seitsmel korral.

- Aastal 2007 osales Serbia esmakordselt iseseisva riigina ning võitis võistluse.

- Võitjabänd ABBA sai aastal 1974 Suurbritannialt null punkti.

- Kui Ukraina lauljatar Ruslana 2004 aastal Eurovisioni võitis, pakuti talle kohta parlamendis.

-  Aastal 1956 võis iga riik esitada võistlusel kaks lugu. Selsamal aastal osales võistlusel vaid seitse riiki. Üheksakümnedatel, pärast Nõukogude liidu lagunemist, soovisid veel paljud riigid võistlusel osaleda. 

- Esimesed osalevate riikide rekordid tehti aastatel 1993 ja 1994, kui võistlustulle läks 25 riiki. 2004. aastal korraldati ka poolfinaalid ning aastaks 2008 tehti uus rekord - osales 43 riiki. Tänavu pidanuks võistlustulle minema 41 riiki. 

- Eurolaval ei ole lubatud elusad loomad.

- Kui Austraalia veel Eurovisionil ei osalenud, vaatas seal võistlust siiski rohkem inimesi kui mõnes osalevas riigis.

- Mis saab aga juhul, kui Austraalia võitma peaks? Kahjuks fännid sel puhul uueks võistluseks Austraaliasse ei sõida ja neil tuleb võistlus mõnes Euroopa riigis korraldada. 

- On üks laulja, kes Eurovisioni kolmel korral võitnud - see on olnud Iirimaad esindanud Johnny Logan, kes võitis nii aastal 1980 kui ka 1987. 1992. aastal oli ta aga võitja Linda Martini loo autor. 

- 2015. aastal pääses Eurovisioni lauluvõistlus Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige kauem tele-eetris olnud iga-aastane lauluvõistlus. 

- Saksamaa laulukirjutaja ja helilooja Ralph Siegel on tõeline Eurovisioni-sõltlane. Ta on võistlusel osalenud lausa 22 korda! Viimati aastal 2017, kui kirjutas loo San Marino esindajale. Korra on mees ka võitnud - aastal 1982. 

- Norra on lausa 11 korral viimaseks jäänud - aastatel 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 1997, 2001, 2004 ja 2012. Siiski on nad kolmel korral võistluse ka võitnud - aastatel 1985, 1995 ja 2009.