TULGE KÜLLA! Smuutit saab kindlasti, ja suppi ka. „Üldse on see koht siin superhea,“ kiidab Ave. „Üks järv on teisel pool teed, teine järv, Soodla veehoidla, on selja taga. Ta läheb juba maikuus soojaks. Ja millised seene- ja marjametsad ümberringi – sügise poole vea seljakotiga seeni koju!“Foto: Stanislav Moškov
Sirje Presnal 9. mai 2018 00:01
„Meie küla eitede“ sarja autor Ave Nahkur on La Gomeral elanud nüüd juba kaks talve. Aeg on läinud nagu nipsti. „Ega ma ikka ei jaga neid süsteeme,“ tunnistab ta otsekoheselt. Lõunamaine bürokraatia, mañana-kultuur ja suurema osa kohalike umbkeelsus panevad vahel kukalt kratsima. Kuid elu Kanaaride suuruselt kuuendal saarel on sellegipoolest nagu lill ning kunstnik kinnitab, et ei ole sinnakolimist kordagi kahetsenud.

„Meie küla eitede“ sarja autor Ave Nahkur on La Gomeral elanud nüüd juba kaks talve. Aeg on läinud nagu nipsti. „Ega ma ikka ei jaga neid süsteeme,“ tunnistab ta otsekoheselt. Lõunamaine bürokraatia, mañana-kultuur ja suurema osa kohalike umbkeelsus panevad vahel kukalt kratsima. Kuid elu Kanaaride suuruselt kuuendal saarel on sellegipoolest nagu lill ning kunstnik kinnitab, et ei ole sinnakolimist kordagi kahetsenud.

„Me oleme oma külas ainsad välismaalased,“ räägib Ave. Meie all peab ta silmas ennast, elukaaslast Impsi (Imret) ning poeg Rudolfit.

„Meie küla kohalikud inimesed on siuksed kitsekasvatajad,“ selgitab ta, lisades, et neilt saab head juustu. Ja veini… „Nad ei ole eriti haritud inimesed, mitte just kõige teravamad pliiatsid.“ Ave naerab nakatavalt. „Välja arvatud naabritädi Angelita, kes on advokaat. Lisaks on nad kõik seal padukatoliiklased. Angelita saadab nad juba sellepärast kuu peale, et on maausku nagu meie. Ainuke oma suguvõsas.“ Päris hull ketserlus sellisel maal.

„Ta on ikka selline väike saar,“ noogutab Ave, „selles mõttes, et umbne. Väiksed totakate külad on meil täitsa olemas.“ Saare suuremates kuurortides on seltskond rahvusvahelisem ja ilmale avatum („seal on igasugu luusereid, see on mingi kuradi hipide saar“), kuid pisikestes külades võõramaalasena ennast kohaliku südamesse sulatada eeldab imet.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (35)

12. august 2018 23:46
Miks peaks terve mõistusega eestlane seda kohta veel üldse külastama, kui selle perenaine on Eestile ja eestlastele vee peale tõmmanud? Ei tasuks ust mürtsuga kinni lüüa, sest kunagi ei tea, millal tagasi on vaja tulla. Ja see, et seal soojal saarekesel elu paradiis tundub, on näiv. Ta on elanud seal niiii lühikest aega, keelt eriti ei oska ja asjadest aru ei saa. Samas on seda saart räsinud tohutu tulekahju, ja ainult mõni aast tagasi, nii et ...
Kustutatud kommentaar 9. mai 2018 19:03
Kui tsensuur kommentaariumites arvamusi kujundab, siis pange kommentaariumid hoopis kinni. Kirjutage ise oma artiklid, ise lugege ja laikige. Milleks teile meid, lugejaid, veel vaja on?!
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS