Tuntud Eesti inimesed ennustavad Elinale homseks poolfinaaliks suurt edu (31)

Andrus Kivirähk: Eesti laul on igal aastal ainuke hea laul

Andrus Kivirähk, kes kommenteerib igal aastal Eurovisioni Raadio 2-s, loodab, et Eesti pääseb edasi finaali. „Ma kohta ei hakkagi ennustama, me kommenteerime sõber Mart Juurega alati seda saadet ja mis seal ikka ennustada, eks me hiljemalt laupäeval näeme,” sõnab mees, et oletamine ei muuda midagi.

„Ausalt öeldes ma teisi Eurovisioni laule peale Eesti kuulnud ei olegi ja ka Mardiga saadet juhtides ei kuula,” räägib Kivirähk, et lood talle eriti huvi ei paku. „Igal aastal ongi nii, et Eesti laul on ainuke hea laul.”

Heidy Purga: Elina eristub ning paistab silma

„Eesti laulu” eelmine peaprodutsent Heidy Purga loodab samuti, et Elinal läheb hästi. „Millisele kohale ta võiks tulla, ei oska ennustada, ma ei hoia ennast igapäevase Eurovisioni uudisvooga kursis. Paistab, et ta on palju positiivset tähelepanu saanud ja kindlasti eristub ning paistab silma finaali püüdlejate seas. Nii suure teleauditooriumiga saates on otsustav esinemise hetk otse-eetris. Loevad emotsioonid, mis laulja esituse ajal vaatajas tekivad, ja hääled, mitte nii väga varasemad ennustustabelid.”

Olavi Pihlamägi: Eesti laulu ees ja järel on väga tugevad lood

„Olen enam kui kindel, et jõuame finaali,” sõnab Olavi Pihlamägi, kes kommenteeris koos Ivo Linnaga esimest Eurovisioni saadet, mis 1992. aastal Eestis eetrisse jõudis. „Arvan, et finaali jõudes oleme esikümnes ja võib-olla isegi selle esimeses pooles. Kui juhtub, et me finaali ei jõua, ei oska ma midagi öelda,” naerab Olavi.

Põhjust, miks Pihlamägi Eestile edu ennustab, ei taha ta enne avaldada, kui näeb meie lavasõud. „Kõik oletused võivad muutuda, kui inimesed laval esinevad. Ajaloos on olnud palju juhtumeid, kus laul laguneb laval ära ning ennustatav koht kukub täiesti põhja. Me ei ole esimeses poolfinaalis kõige paremas esinemisjärjekorras, sest meie ees ja järel on väga tugevad lood. Sama kehtib ka finaali puhul, loeb, kes satuvad enne ja pärast meid. Kui meie läheduses on hall ala, on kergem esile tõusta ja särada. Kuid kui kõrval on mitu tugevat esitust, siis on olukord suhteliselt ebasoodne.”

Lenna Kuurmaa: meil on laval tugev lauljanna tugeva lauluga

Lenna Kuurmaa, kes on olnud nii „Eesti laulu” žüriiliige kui ka osaleja, tunnistab, et ei ole tänavuste lauludega kursis. „Olen vaid kuulnud Soome ja Eesti eurolaule ning puhtalt enda sisetunde järgi arvan, et Eestil läheb väga hästi. Meil on laval tugev lauljanna tugeva lauluga. Tervik on sellel aastal nii eriline ja võimas, et teisi kandidaate teadmata olen kindel, et meil läheb hästi. Soovin Elinale vaid enesekindlust, mida tal muidugi juba on.”

Jüri Pihel: Eesti numbriga minnakse võidu peale välja

„Peame pöidlad pihus hoidma, et Eestil hästi läheks, aga kunagi ei tea ette, kuidas „La Forza” konkursil vastu peab ja kuidas teised lood tema ümber mõjuvad,” sõnab Jüri Pihel, kes tegeles „Eurolaulu” korraldamisega aastatel 1993–1997. „Kogu number, mille all pean silmas laulu, esitust ja visuaali, on selline, millega võidetakse vahel lauluvõistlusi ära, kuid vahel öeldakse jälle, et see ei toimi üldse,” räägib Pihel, et väga keeruline on öelda, kuidas Eestil homme läheb. „Minu jaoks on selleaastane number vastand eelmise aasta võidulaulule, mis oli puhas geniaalne muusika ja esitus. Eesti number on väljatöötatud ja sellega on võidu peale mindud. Mine sa tea, võib-olla võidabki, aga võib-olla jälle mitte. Kuid parem minna alati väljatöötatud ja -arvutatud võistlusnumbritega, kui lihtsalt lolli peaga ja suvalise asjaga proovima. Kiidan tegijaid väga, sest nad on kõvasti vaeva näinud ja eeldused on head.”

Mart Sander: Eurovisioni tulemused otsustatakse ära meist palju kõrgemal

Mart Sander ütleb, et Elina esitatav laul ning projektsioonidega seelik on suurepärased. „Kuid olen endiselt seisukohal, mille olen ka enne välja öelnud – Eurovisioni tulemused otsustatakse ära meist palju kõrgemal ning sellel ei ole helistajate hääletustulemuste ja kahjuks ka muusikaga mingit pistmist. Tegu on tohutu ülemaailmse promoüritusega, kus midagi ei jää juhuse hooleks ning mis kujutab endast globaalset propagandat, riikide premeerimist või distsiplineerimist vastavalt nende „käitumisele“ EU koodeksite raames, uute mallide ja paradigmade oskuslikku levitust,“ sõnab Sander, kes oli saatejuhi rollis, kui Eesti esmakordselt eurolaulu valis.

„Eesti ja Läti suhteliselt küsitava muusikalise panusega järjestikused võidud olid tervituspreemia uutele EU liikmesriikidele, Aserbaidžaani võit oli määratud kriisiaastal rahustama moslemeid ja viima võistlus turvakaalutlustel väljapoole Euroopa piire. Conchita ei võitnud kindlasti mitte hea laulu pärast – vaja oli multikultile ja sallivusele propagandat teha. Vahel juhtuvad ka apsakad nagu see, kui paari aasta eest kas Valgevene või mõne muu üsna vene kultuuriruumse riigi „hääletusest“ Venemaa üldse oli välja ununenud – kõrgemalt poolt tulnud näpukas! Hääli loetakse ju mitte hääletatavates riikides, vaid kusagil Deutsche Telekomis ja neid kontrollida pole mingit võimalust. Ühesõnaga, Eurovision on ülemaailmne propagandasaade, mida vaatab umbes 200 miljonit inimest, ja keegi siiralt usub, et siin toimub „rahvahääletus“ ja võidab parim laul? Minu arust on see naiivne,“ ütleb mees.