Truud ajakirjanikud ja täiteküsimused ehk Mis toimub Eurovisioni pressikonverentsidel? (1)

Pressikonverents ei ole lihtsalt niisama tore arutelu, kus keegi ei pea mõtlema sellele, mida öelda või kuidas välja näha. Pressikonverentse jälgivad mitmed kaamerad, mis kannavad iga kord üle otsepilti. Ruumi on oles pandud ka suured LED-ekraanid, millelt näevad ka viimastes ridades istujad lähiplaane artistidest. Pressikonverentside ruum on nagu väike eraldi maailm suures Eurovisioni maailmas. 

Mingit kindlat reeglit, kes pressikonverentsil osaleb, üldiselt ei ole, kuid kindel on see, et riiki esindav artist peab kohal olema. Üldiselt osalevad pressikonverentsil ka delegatsioonide juhid, kuid mitte alati. Kaasa võivad minna ka taustalauljad. Võõrustajaringhääling hoolitseb selle eest, et kõik soovijad lavale saaksid ning ka selle eest, et artistid vajadusel ka laulu lahti saaksid lüüa. Ja seda juhtub rohkem, kui arvata võiks - päris tihti muutuvad pressikonverentsid minikontsertideks. 

Enne seda, kui artist jutustama hakkab, poseerib ta paar minutit fotoseina juures ning hea pildi saamine võib seal teinekord päris raske olla. Fotoseina reegel on - kes ees, see mees. 

Pressikonverents algab sellega, et nii-öelda saatejuht räägib artisti soojaks ning omavahel aetakse sõbralikku lobajuttu. Seejärel on kord ajakirjanike käes. Et oma küsimus esitada, tuleb tõsta käsi ja loota, et pressikonverentsi juhataja sulle sõna annab. Kui annab, tuleb tõusta püsti, öelda artistile oma nimi, millisest meediaväljaandest sa oled ning küsida oma küsimus inglise keeles. Päris tihti küsivad ajakirjanikult oma riigi esindajatelt küsimusi emakeeles ning hea tava kohaselt küsitakse need siis inglise keeles uuesti ning artist vastab inglise keeles. Muidugi on ka erandeid - kui artisti inglise keel ei ole väga hea, on temaga kaasas tõlk. 

Pressikonverentsil käijad jagunevad nelja kategooriasse:

Truud ajakirjanikud: nemad on kohal igal pressikonverentsil ja üritavad iga kord küsimuse küsida

Korrapäratud ajakirjanikud: need, kes käivad pressikonverentsidel edasi-tagasi ja otsivad potentsiaalseid lugusid

Kohalikud ajakirjanikud: need, kes on võistlusele valitud oma riigi delegatsiooni poolt. Üldiselt osalevad nad vaid oma riigi pressikonverentsil

Fännid: tahavad artistidega suhelda, küsida autogramme või teha pilti

Pressikonverentsi juhatajad vahetavad kahekesi omavahel tööülesandeid. Kui juhtud olema ajakirjanik, kes osaleb igal pressikonverentsil ning oled sama pressikonverentsi juhatajaga toimunud üritusel juba küsimuse küsida saanud, siis üsna kindlasti ta sind enam ei vali. Kohalikel ja korrapäratutel ajakirjanikel on suurem võimalus, sest pressikonverentside juhid tahavad küsimustesse saada värskust. Fänne üldiselt ka ei valita, sest nende küsimused on liialt personaalsed ja mitte-ajakirjanduslikud. 

Pressikonverentsiks on ette nähtud kindel aeg, mille täitumisel see lõpetatakse. 

Pressikonverentsid koosnevad üldiselt nii-öelda täiteküsimustest - küsimustest, mida on juba varem küsitud või millel pole riigi esituse või Eurovisioniga mingit pistmist (näiteks: "Milline on su lemmik tee?"). Asjakohasemad küsimused käivad riigi viimase lavaproovi kohta - küsitakse, kas artist jäi prooviga rahule ning kas plaanis on teha ka mingeid muutusi. Pressikonverents toimub üldiselt pärast lavaproovi, seega saab seal küsida kõige värskemaid muljeid.

Küsitakse ka vastuolulisi küsimusi, millele üldiselt vastab delegatsioonijuht. Näiteks kui teema puudutab korruptsiooni või väga isiklikke küsimusi (näiteks küsiti kord, kas Mans Zelmerlöw on homofoob). Väga huvitavad küsimused on haruldased ja nõuavad palju taustatööd. Näiteks küsis üks Poola ajakirjanik Iisraeli lauljalt, kas too kasutab eurolaval looper'it, mispeale Netta vastas, et ei kasuta, sest reeglid seda ei luba. 

Vaata siit üht näidet pressikonverentsist.