BLOGIAUHINNAD | Blogija Helen Kõpp: negatiivne vastukaja on mind kõvasti edasi arendanud

16. juunil jagatakse taas Eesti blogiauhindu. Praegu saavad blogijad end veel võistlusele reigistreerida. Õhtuleht esitas oma blogi kirja pannud kirjutajatele kümme küsimust ning tutvustab blogijad teilegi.

Nimi, vanus, amet: Helen Kõpp, 26-aastane, hetkel (peamiselt) üliõpilane ning varsti ema.

Bloginimi ja -aadress: Kšhh, http://heltzz.blogspot.com.ee/

Lugejate arv päevas: Päevas on erineval määral lugejaid (100-400) või ka rohkem või vähem, kuna ma ei blogi regulaarse ajagraafiku alusel. 

Kui kaua oled bloginud: Olen bloginud aastast 2009.

Kandideerimise kategooria: Arvamus

1) Kui blogiga alustada plaanisid, siis millised bloginimed laual olid? Kuidas sai valituks just praegune nimi?

Kui alustasin blogiga, panin lihtsalt mingi laheda enda hüüdnime oma nime alusel blogile. Mu sõbranna hüüdis mind vahel nii. Ei mõelnud pikalt nimele

2) Kas sul on teemasid, millel tahaksid avalikult sõna võtta, aga julgusest jääb puudu?

Mul on väga palju teemasid, millest ma tahaks ehk rääkida, aga julgusest jääb kõvasti puudu. Mul on elukogemusi ja samas mingil määral ma sooviksin, et ka lugejad mu eluga oleks rohkem kursis, kuid samas ei taha võtta endale seda kohustust koguaeg kirjutada. Kuid kui olen mõnda teemat pikalt vaaginud ja tunnen, et pean selle ikkagi välja kirjutama, siis lõpuks teen seda ning kui see postitus on inimesi aidanud, siis saan julgust juurde ka rohkem oma arvamust avaldada.

3) Kas kirjutad postitusi pigem öösel või päeval? Miks?

Ma kirjutan postitusi vastavalt siis, kui tuleb vaim peale. Tavaliselt tuleb see öösel, kuna olengi pigem ööinimene.

4) Kas oled mõelnud blogi asemel vlogida, sest blogimine on täna juba justkui eilne päev?

Mul on täiesti ükskõik, mis on eilne või tänane päev (vlogimise teemal). Ma lihtsalt blogin, kuna mulle meeldib enda mõtteid kirja panna ning jagada neid inimestega, kes saaksid mingit kasu minu ideedest. Vlogida ma võiks ka, aga eelistan hetkel veel suurt privaatsust enda elu osas. Olen mõelnud hakata tihemini blogima ka, kuid hetkel ei ole see veel konkreetselt õnnestunud. Arvan, et oma mõtteid on hea edastada. See, millist kanalit jälgija eelistab, ongi tema valik. Kui teema kõnetab jälgijat, siis jälgib ta nii blogi kui vlogi. Seega ei ole vahet. Ise muidugi eelistan iga kell lugemist video vaatamisele, sest see on palju kiirem, seega efektiivsem.

5) Kas Eesti pisikese turu jaoks pole blogijaid juba liiga palju?

Ma arvan, et blogijaid ei ole liiga palju Eestis. Just ongi hea, kui igaühele on keegi, keda talle meeldib jälgida ja lugeda.

6) Milliseid postitusi meeldib sulle kõige rohkem teha, kas jutu-, pildi- või videopostitusi? Miks?

Mulle meeldib teha kõige rohkem pikki jutustavaid postitusi oma mõtete ja arvamuste kohta kasutades kõnekeelt ning mingil määral ka emotsioone. Lisan tavaliselt ka mõne sobiva pildi postitusele või siis lihtsalt suvalise enda tehtud pildi. Aeg-ajalt illustreerin postitusi ka rohkemate piltidega.

7) Üks suur bränd pakub sulle väga head koostööd ja tahab kiitva postituse eest maksta väga palju raha. Tegelikkuses ei meeldi see toode sulle aga üldse. Kuidas käitud - kas pigem teed hea raha eest siiski positiivse arvustuse ära või kirjutad hoopis ausa arvustuse ning kaotad raha ja koostööpartneri?

Arvan, et kui bränd sooviks minuga teha koostööd, siis bränd teab väga hästi, et kui ta tahaks kindlat fikseeritud arvamust, peaks ta ise end reklaamima (mitte minu abil). Kui ta tahab aga ausat arvamust mõne testija näol (näiteks minu), siis saab see bränd ka täiesti ausa ja põhjaliku postituse - olgu see siis halb või hea arvustus, see on ikkagi minu isiklik arvustus, mida küsiti. Mulle meeldib üldiselt uusi asju katsetada, seega ma ei saaks teha üdini negatiivset postitust, kuna mul on loomuses igas asjas ikkagi midagi positiivset näha. Kui mulle tegelikkuses see toode kohe üldse ei meeldi, siis see bränd võttis selle riski ning ma jään ausaks nagunii. Rahas ei ole siin üldse küsimus.

8) Mis on olnud kõige negatiivsem ja kõige positiivsem kommentaar läbi aegade sinu blogis? Kui palju läheb sulle korda (negatiivne) vastukaja, mida blogile saad? Kas võtad seda arvesse või ajad pigem ikka oma asja?

Mulle tuleb vähe kommentaare blogisse. Üldiselt inimesed loevad ja mõni kiidab otse mulle minu postitusi (mitte kommentaarides). Negatiivseid kommentaare tuli täpselt saate "Prooviabielu" eetrisolemise ajal - inimesed tulid lihtsalt midagi halvasti kirjutama, näiteks "sa oled rumal" jne. Seega ei ole midagi olulist negatiivse vastukaja puhul arvesse võtta. Kuid muidu ülejäänud ajal on olnud blogis pigem positiivsed või lihtsalt arutlevad kommentaarid. Ma ei ole väga kriitikat märganud enda kohta blogis.

Seega kuna ma alati näen asjades pigem head, siis arvatavasti oleksin tänulik ka negatiivsusele, et nad vaevusid mu peale oma energiat kulutama. Pealegi negatiivne vastukaja (kui seda vahepeal tuli) on mind kõvasti edasi arendanud, sest tänu sellele sain ma jälle mitme kogemuse võrra targemaks, kuna analüüsisin inimesi, kes peavad vajalikuks olla ebaviisakad teiste vastu - analüüsi tulemus on mul samuti blogis kirjas (link: http://heltzz.blogspot.com.ee/2017/11/heiterid-panevad-vabal-ajal-endale.html)!  Ning see postitus sai kõvasti positiivset vastukaja. Positiivne vastukaja on minu puhul äärmiselt motiveeriv, ajendav ning annab julgust ja rõõmu edasi ning tihemini kirjutada. Positiivne vastukaja ongi mu enda blogi nii kaua tegelikult töös hoidnud.

9) Kui isiklik on liiga isiklik? Kas on mõni teema, millest oled juba hakanud kirjutama, kuid siis otsustanud, et see on liiga isiklik ning oled jätnud postituse avaldamata? Kui jah, siis mis teema? Kui ei, siis kas sinu arvates on mõni asi kirjutamiseks liialt isiklik?

Minu jaoks on oma igapäevategevuste jagamine äärmiselt isiklik. Seega panin end seekord kirja arvamusblogina, mitte eluliste blogide kategooriasse. Ma ei jaga sugugi igapäevategemisi avalikult ega seda, kellega suhtlen või kus käin. Mingil hetkel võin kindlasti seda muuta, kuid hetkel olen igapäevaselt privaatne.

10) Kas sinu päris esimene blogipostitus on kättesaadav? Millise tundega sellele tagasi vaatad? Ehk jagad ka meiega.

Minu esimene postitus on kättesaadav lingilt: http://heltzz.blogspot.com.ee/2009/08/inimesed-ei-usu-oigeid-asju.html. Ma mäletan neid olukordi, millest ma kirjutasin ning meenutan seda mõttega, et juba too hetk analüüsisin ma palju enda ümber toimuvat. Lisaks vaatan ma mõnikord enda vanu postitusi imestusega - ma olen teoorias teadnud, kuidas asjad on, kuid praktiliselt kipun unustama. Ka too postitus on minu meelest küllaltki asjalik, sest kuni tänaseni on fakt see, et mõned inimesed tihtipeale ei suuda uskuda neile otse näkku vaatavaid fakte. Muidugi on see postitus äärmiselt kõnekeelne ning kasutab ka nimesid - seega oligi mu esimene postitus pigem täielik enesest väljakirjutamine ning ehk lugejale mitte nii mugav. Seda ka seepärast, et igaühel on oma rada käia. Minu blogi on olnud minu suur enesearengu rada, mida ma olen soovinud jagada teistega seetõttu, et ka teistel oleks minu uutest avastustest ja arengutest kasu. Alati olen ma soovinud aidata oma eluliste tähelepanekutega teisi inimesi. Kindlasti on mul ka postitusi, mida häbenen, kuid samas on see olnud enesearengu teekond.

Mais toimub rahvahääletus ning kõik saavad aadressil eba.marimell.eu anda hääle oma lemmiku poolt. Tänavused Eesti blogiauhinnad jagatakse välja 16. juunil Tellisikivi loomelinnakus asuvas Vaba Lava teatrikeskuses. Üritus on mõeldud kõigile ja kohale on oodatud nii blogijad kui ka blogilugejad. Üritus on kõigile tasuta.