"Rakett 69" kaheksanda hooaja võitja on Kadi Siigur.Foto: ERR
Tele
5. mai 2018, 20:07

GALERII | „Rakett 69” võitja Kadi Siigur: aeg-ajalt oli vaja ka karjuda (12)

„Mul on tohutult võimas tunne. Olen „Rakett 69“ saadet kaheksa-aastasest saadik vaadanud ja kandideerisin lootuses, et ma üldse sinna pääsen ning esimesena välja ei kuku,“ räägib televõistluse kaheksanda hooaja võitja, Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kadi Siigur (16).

Kahel finalistil, Tartust pärit Kadil ja Viljandi neiul Viktoria Siiguril, tuli lõpusaates ehitada Rube Goldbergi masin. „Finaali ajal ma palju magada ei saanud. Eeltööd oli kohutavalt ja ka pinge oli suur,“ tunnistab Kadi. „Meil oli kuu aega, et asi läbi mõelda. Ette antakse, kui kaua peab masin töötama, kust see algab, kus peab ära käima ja kus lõppeb.“ Goldbergi masina ehitamine on finaaliülesanne olnud juba mitmel aastal ning Kadi sõnab, et kindlasti ei tee see asja lihtsamaks, sest paljud huvitavad ning aja ja töökindluse poolest kasulikud elemendid on juba varem ära kasutatud.

Masina ehitamiseks said finalistid oma tiimi valida neli inimest, kes samal hooajal saates osalenud. Kadi kiidab, et tal oli ideaalne meeskond. Sinna kuulusid Oskar Saarepera, Rimmo Rõõm, Silver-Toomas Ant ja Leonid Zinatullin. „Oskaril on hea insenerimõtlemine ning ta suudab kogu aeg rahulikuks jääda. Rimmoga olin ka varem finaalist rääkinud ja tal oli ammu palju ideid, mida masinasse panna ja kuidas seda teha. Silveriga sujus koostöö algusest peale väga hästi. Ta oskab hästi ehitada ning programmeerida. Leonid oskab oma kätega asju teha ja kuna ta on mu klassivend, teadsin, et võin ta peale ka karjuda.“ Kadi tõdeb, et karjumist tuli vahel ette küll. „Pinge oli tohutu ja asjad oli vaja ära teha. Karjuda oli aeg-ajalt vaja, aga see on ka loogiline.“

Kadi ja Viktoria ehitatud Goldbergi masinad pidid töötama 100 sekundit. Esimesena esitles oma versiooni Viktoria, kuid tema masin jäi enne aja lõppu seisma. „Ma sain pärast Viktoria katset aru, et mu võidu tõenäosus on veel suurem. Ainus asi, mida mu masin pidi nüüd tegema, oligi otsast lõpuni ära joosta.“

Neiu lemmikteemaks oli saates keemia, samuti meeldis talle valgustundliku roboti ehitamine. Keerulisim oli Kadile raskusteemaline saade. „Kõige uhkem olen ülesande üle, kus pidime ehitama kõlari. Olime selleks ajaks jäänud Kristiinaga kahekesi ja meil polnud õrna aimugi, mida me peaks tegema, et see toimima saada. Läksime omavahel isegi tülli, sest ei jõudnud otsusele, kummal on asjast õige arusaam. Kuid puhta loogikaga tegime kõige paremini töötava kõlari ja võitsime ülesande.“

Leidis finaalist sugulase

„Ma ei uskunud kunagi, et ühel hetkel ise saates olen, see kõik oli alati hästi kauge ja maagiline. Millalgi hakkasin mõtlema, et peaksin ka ise kandideerima, aga pikka aega ei olnud selleks piisavalt julgust. Kuid eelmisel suvel helistas mulle ema ja ütles, et rääkis just Riin Tammega, kes oli üks meie kohtunikest. Ema sõnas, et kui ma ennast ise ei registreeri, saadab ta mu Riinu juurde. Ise registreerimine tundus vähem õudne,“ naerab Kadi. „Pealegi läksin pärast põhikooli Hugo Treffneri gümnaasiumisse ja minu klassivennaks sai Leonid, kes osales „Raketis“ ka eelmisel aastal. Rääkisime sellest veidi ja ka tema soovitas kandideerida.“

Peale võidu leidis tüdruk saatest ka sugulase – Viktoria. „Siigureid ei ole väga palju, hakkasime asja uurima ja tuligi välja, et oleme kaugelt sugulased. Kontakti hoiame siiani, mingit vaenu meie vahel ei ole,“ kinnitab Kadi.

Kadi huvi reaalainete vastu tekkis juba lapsepõlves. „Mu vanaema oli füüsikaõpetaja, vanaisa füüsik, isa juhib kliinikumi ja ema ühendlaborit. Algklassides hakkas mulle kohutavalt meeldima matemaatika ning hiljem ka keemia ja füüsika. Olen käinud igal võimalikul olümpiaadil ja nendel ka häid kohti saanud.“

Auhinnaks sai Kadi 10 000-eurose teadusstipendiumi ning võimaluse astuda vabalt valitud erialale Tartu ülikoolis või Tallinna tehnikaülikoolis. „Tõenäoliselt tahan minna keemiat õppima, kuid pole veel päris kindel, kas Eestis. Igal juhul tahaksin teaduse juurde jääda,“ räägib Kadi. „Teadusstipendiumi kavatsen ilmselt kasutada selleks, et tasuda ühika või kulutuste eest, mis võivad õpingutega kaasneda.“