Saund

GALERII | Kosmikud: viskasime Orelipoisi bändist välja, sest ta laulab nii vaikselt (2)

Terttu Jazepov, 5. mai 2018, 12:31
Orelipoiss ja Kosmikud klubis FactoryFoto: Robin Roots
Orelipoisi ja Kosmikute reedeõhtusel ühiskontserdil Tallinna klubis Factory selgus, et Jaan Pehk on olnud kahel Kosmikute kontserdil lauljarollis. Üks neist anti Järvakandis, teine Lillekülas. „Jaan kartis Lillekülas nii palju, et tõmbas kapuutsi silmini,“ meenutas bassimees Kõmmari. 

„Minu ema ütles, et Jaan laulab nii vaikselt, visake ta bändist välja! Ja hea laps peab ema sõna kuulama,“ lisas kitarrist Aleksander Vana hagu tulle. Kõmmari selgitas, et kõik lauljad viskabki Vana alati bändist välja, tema ning trummar Kristo Rajasaare on tagasihoidlikumad.

Samal teemal

Kontserdiga „Sünnipäev sanatooriumis“ tähistasid Jaan Pehk ehk Oreliposs ja Kosmikud oma uute albumite „Sünnipäev“ ning „Sügis sanatooriumis“ ilmumist. 

Reede õhtul on joviaalses meeleolus inimesi Factorysse kogunenud paarsada. Nende seas leidub nii pikaaegsemaid kui ka nooremaid fänne. Enamikel joogid näpus, oodatakse pingsalt lavale Orelipoissi, kes kella 22 asemel jõuab lavale stiilse, pooletunnise hilinemisega. 

Türi muusik suudab lava väga hästi vaid iseenda ja kitarriga ära täita ning inimesed end kuulama panna. Kuigi esireast hoitakse kaarega eemale nagu tagasihoidlikele eestlastele kombeks, lauldakse tuntumatele lugudele siiski kõva häälega kaasa ning naerdakse julgelt, kui Jaan laulude vahele toredaid lugusid räägib.

Ühe vahva loo jutustab Pehk sellest, kuidas esines 2009. aastal Varssavis, sest tollane president Toomas Hendrik Ilves pälvis Poola Äriklubi Assotsiatsiooni 2008. aasta peaauhinna. „Talle öeldi, et võta oma lemmikmuusik kaasa. Kuid mina polnud lemmik, oli hoopis Vaiko Eplik. Aga Vaiko ütles, et ei lähe, kui mind ei või kaasa võtta.“ Pehk esitas Poolas loo „Minu pruut“, milles on muu hulgas read "tahaks väikeseks poisiks / tahaks tagasi spermatosoidiks“. Küll aga ei teadnud Jaan, et sõnad ka kohe rahvale tõlgitakse. „Publikus oli tõeline nägude assortii, oli hapusid, aga ka rõõmsaid nägusid. Kuid Toomasele meeldis.“

Etteaste lõpus paneb Orelipoiss kitarri ettevaatlikult toolile, silub oma helesinise triiksärgi sirgeks ning teeb, käsi südamel, uhke kummarduse nagu maestrole kohane.

Kosmikute etteasteks täitub lavaesine kiirelt. Kui ülikondades mehed lavale jõuavad, kostub publikust rõõmuhõiskeid ja aplause. Olen üsna kindel, et üks fännineiu võtab kiljudes isegi kõrgemaid noote kui Elina Nechayeva oma loos „La forza“. Lisaks bändiliikmetele astuvad lavale ka vanameistrid Mati Vaarmann, kes mängib klahvpille, ning Elmu Värk, kes vastutab kitarririffide eest.

Laulja Meelis „Hainz" Heinsoo tõmbab kõik pilgud endale, kui lauluviiside vahele paar kelmikamat tantsusammu teeb. Lisaks sellele, et tegu on fantastilise tantsijaga, on tema mängida ka kõige rohkem instrumente. Nii käivad Hainzi käest läbi kõristid, tamburiin, süntesaator, suupill ning viiul. „Instrumendid vahetuvad jälle,“ teeb bassist Kõmmari vahepeal nalja. „Kuidas see instrument käib?“ küsib Hainz kelmika muigega, kui viiuliga lavale tuleb.

„Hiljuti sai soetet ka tuuribuss, mis on roheline nagu... konn,“ räägib Hainz. Nimeks on bussil Sanitarmasin ning bändi uusimal albumil on ka sellenimeline laul, mis esitamisele tuleb.

Veidral kombel võib Eesti kõige depressiivsemat bändi kuulates kindel olla, et kõik muremõtted on vähemalt pooleteiseks tunniks justkui peoga pühitud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee