President uusi ministreid Riina Sikkutit ning Janek Mäggi ametisse kinnitamasFoto: Jörgen Norkroos
Inimesed
3. mai 2018, 16:22

Kehakeeleekspert Atali Stahlman: Kaljulaid ja Mäggi on teineteisele väärilised vastased (11)

Eile nimetas president ametisse kaks uut ministrit. Tervise- ja tööministriks sai Riina Sikkut ning riigihalduse ministriks Janek Mäggi. Paljude inimeste tähelepanu köitis aga Kersti Kaljulaidi näoilme ja distants Mäggiga kätt surudes.

Kadriorus toimunud kohtumisel jagus presidendil Riina Sikkuti kirjeldamiseks vaid häid sõnu. „Spetsialiste on alati meeldiv poliitikute ridades tervitada ja üleskutse teistelegi noortele spetsialistidele: kui võimalus avaneb, siis lööge kaasa. Eesti poliitika vajab teadmisi, analüüsi ja statistikat, kõiki fakte, mille põhjal otsuseid teha.”

Janek Mäggist rääkides muutus Kaljulaid aga tõsisemaks. „Teise kandidaadiga, härra Mäggiga on mul natukene raskem. Ma teen selle otsuse raske südamega. Halvustav suhtumine vägivallavastasesse võitlusesse, šovinistlik suhtumine naistesse ei ole mitte kuidagi see, mida mina härra Mäggiga arvamusena jagan.”

Palusime analüüsida presidendi kehakeelt psühholoogil ja kehakeeleeksperdil Atali Stahlmanil, kes ütleb, et Kaljulaidi ja Sikkuti käesurumine oli igati heatahtlik ja positiivne. Küll aga pakkus rohkem tõlgendamist viis, kuidas Kaljulaid Mäggiga kätt surus.

„Kui Kaljulaid hakkab Janek Mäggiga kätt suruma, on naine natukene pingutatud, kuid nad on teineteisele väärilised vastased ja nende omavaheline vastasseis puudub. Pärast presidendi nahutamisi ja ebaproportsionaalselt suurt karistust, mis ta Janekile väljaütlemistega tegi, algab nende suhe nüüd ikkagi uuelt lehelt,” sõnab Atali, et mingisugust vimma, viha või teise pilguga vaatamist käesurumisest välja ei loe.

„Nii Kaljulaid kui Mäggi on avatud ja otsekohesed väljaütlejad, aga president räägib alati läbimõeldult, argumenteeritult ja selgelt ning mitte kunagi kedagi puudutamata ja solvamata. Janek on siiani olnud irooniline ning kasutanud musta huumorit, millest ta peaks nüüd loobuma.”

Siiski ütleb Stahlman, et iseenesest oldi väga positiivsed ja kellegi eelistamist või vihapidamist ei saa eilsest kohtumisest välja lugeda.