Saund

Ajakirjanik Villu Päärt: lootsin, et tuleb suvi ja uus laevapidu Onu Bellaga (3)

Terttu Jazepov, 2. mai 2018, 15:22
Villu PäärtFoto: Aldo Luud
„Esimest korda plaate mängima sattusin temaga koos selle sajandi algul Postimehe Tartu toimetuse legendaarses saalis, kui firma toonane juht Mart Kadastik, endine diskor, oli organiseerunud lõimumisürituse Raadio Tartu Postimehe majja kolimise puhul. Bella oli siis Raadio Tartu saatejuht ja hullutas masse diskorina igal nädalavahetusel,“ meenutab Onu Bellat ajakirjanik Villu Päärt.

„See oli siis, kui Põlvamaal Küka kandi seenemetsad olid maha saagimata. Sõitsime igal päikeselisel pühapäevaõhtupoolikul Põlva kanti seenile, seal levis Raadio Marta. Kohalik Põlva jaam, mis Tartu kesklinnas vaevu-vaevu krõbises.

Samal teemal

Onu Bellal olid Raadio Martas igal pühapäeval viietunnised mammutsaated, peamiselt progerokk, aga mitte ainult. Tohutu inforikas ja põhjalik. Ühel sellisel pühapäeval, kui Bellal oli käsil üsna napi loomepagasiga bänd Kajagoogoo, sattusime porisele metsateele, kus puravikke oli nii palju, et esmalt lihtsalt ohkasime. Kuulasime Bellat ja ootasime, millal muusika hakkab. Tuli kolm minutit kestev popp-pala, autouksed jäid lahti, muusika mängis ja selle ainsa loo jooksul krabasime seenekorvid puravikke kuhjaga täis. See oli võlumets. Sõitsime tagasi Tartusse, Bella jutt jäi aina katkendlikumaks.

2015. aastal, kui ma olin osaline suviste Emajõe jõelaevapidude korralduskomitees, helistasin Bellale. „Bueno!“ ütles ta. Ta tuli kohale, ütles, et oli käinud lõikusel ja peab teadma täpset lahkumise aega, sest ise ta oma plaadikohvrit tassida ei saa. Kohver oli tõesti suur. Vastasin, et kell kaks. Õhtu oli jahe, laev peaaegu inimtühi. „Ma olen mänginud ka tühjale saalile,“ lohutas ta. Läks paar minutit ja kuskilt ilmus rahvas, lausa hordidena, ruumi nappis. Bella teadis, kuidas see värk käib.

Mullu 1. septembril oli ta jälle meie laevapeol. Pealkiri „Koolis on vahva!“ sai tema lahkel (kuigi veidi kõhkleval) loal laenatud tema 1990ndate alguse palast, mille sõnu igaks juhuks kirja panema ei hakka. „Kui sobib, siis minu formaat on esmalt retro, mis aga progresseerub hiljem padu-trance`iks,“ kirjutas ta. Ta oli käinud Hollandis ja saanud trance’i-palaviku.

Tänavu veebruaris olid Tartu Genklubis Üllar Jörberg, Marco Tasane ja Erki Hüva. Pidi olema ka Onu Bella, aga ei olnud. Veel mõned asjad ja siis saab korda. Ma lootsin, et tuleb suvi ja uus laevapidu Bellaga.

Märtsi lõpus ilmus kuulutus, et Bella on tagasi ja Genklubi volbriöö pealaval. Pool aprilli oli möödas, üritus asendus teisega. Ta enam ei tulnud. Volbripäeva õhtul tuli uudis, et ta enam ei tulegi.

Siinkohal öelnuks Bella ise itaalia keeles nägemist. „Arrivederci!““

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee