Katrin Streimann: Onu Bella suutis mind korduvalt pisarateni naerma ajada (1)

"Käes oli kuum südasuvi ja meie koos keeletoimetajaga kutsutud autori koju Tartus Jaama tänaval. Astusime väravast sisse ja üllatus oli suur. Aeda oli püstitatud avar telk kirjaga „Onu Bella massaažisalong“. Bella kandis nappi linasest riidest hamet, mille alt välkusid sätendavad helesinised stringid.

Raske oli tõsiseks jääda. Bella oli töiselt asjalik: aina kummardas ja otsis plaate ja pilte ja muid materjale. Vahelduseks serveeris karastavaid jooke. Muidugi piilus ise silmanurgast, kuidas reageerime. Ta nautis seda mängu täiega!
Töiselt asjalik oli ta kuni raamatu ilmumiseni. Mitte keegi ei uskunud, kui pedantne ta võis olla. Tema väline (lava)kuvand oli sootuks muud kui inimene ise. Mõnikord küll piirid hajusid ega saanudki õieti aru, kellega tegu: kas räägin Bella või Igoriga. Igatahes oli ta inimene, kes suutis mind korduvalt pisarateni naerma ajada. Nüüd on pisarad ilma naeruta."