EBU muutis Eurovisioni hääletamise reegleid (8)

Eurovisioni hääletamisel saab otsustavaks iga riigi telefonihääletuse ja rahvusliku žürii hääletuse kombinatsioon. 

EBU teatel on nende sihiks asetada rahvusliku žürii otsus selle üksikute liikmete otsusest kõrgemaks. Seetõttu seati jaanuaris sisse uuendus. 

Kuni eelmise aastani oli süsteem järgmine: rahvusliku žürii iga liige järjestas laulud meeldivuse alusel. Lemmiklaulu pani ta esikohale, paremuselt teise laulu teisele kohale jne. Kõrgeima keskmise koha saanud laul sai rahvuslikult žüriilt 12 punkti, järgmine 10, edasi 8, 7 jne kuni 1 punktini.

Aga kui viiest žüriiliikmest ühe arvamus teiste omast kõvasti lahku läks, võis see lõplikku seisu kõvasti mõjutada, kirjutab Eurovision.tv. Näiteks kui neli žüriiliiget paigutas laulu esikohale, kuid üks viimasele, ei pruukinud see pala žüriilt 12 punkti saada.

Tänavusel Eurovisionil pole iga üksiku žüriiliikme häälel enam sama kaalu. EBU määrab igale edetabelipositsioonile eri väärtuse. Top 10-sse ja iseäranis esikolmikusse valitud laulud saavad kokku kõrgema hinde. Mida madalamale kohale žüriiliige laulu määrab, seda väiksem on selle mõju lõpptulemusele. Mida kõrgemale kohale žüriiliige laulu määrab, seda rohkem see lõpptulemust mõjutab.

Viimase aastakümne jooksul on lauluvõistluse hääletussüsteem läbinud mitmeid muudatusi. Kuni 2009. aastani oli kümme aastat langetanud otsuse üksnes telefonihääletus. Seejärel aga otsustas EBU kuulata ka professionaalide arvamust - 50% tulemusest oli žürii kanda.

2013. aastast paluti žürii liikmetel hinnata kõiki laule. Seni olid nad välja pakkunud vaid oma esikümne. 

2016. aastast saadik esitatakse žürii ja telefonihääletuse tulemusi eraldi.