"Rahvabänd 2018" võitja Nedsaja Küla Bänd: muusikat teeme ikka külanaiste pärast! (17)

27. aprilli õhtul kuulutati Sossi klubis rahvahääletuse tulemusena välja Eesti parim jalakeerutaja ehk "Rahvabänd 2018", kelleks sai Setumaalt pärit ansambel Nedsaja Küla Bänd. Teise kohaga pidi leppima ansambel Sada Ja Seened.

Võitja väljakuulutamist saatis saalis aga paras segadus: õhtujuht Erkki Sarapuu hõikas esimesel korral saate võitjaks kahemeheansambli Sada Ja Seened, kes juba õnnitlusi vastu võttis ja võidukarika üleandmist pinevalt ootas. See oli aga eksitus ja nii kuulutati mõni hetk hiljem saate õigeks võitjaks Nedsaja Küla Bänd.

"See tuli meie jaoks nii ootamatult," rääkis Nedsaja Küla Bändi laulja ja karmoškamängija Toomas Valk. "Meil on teistest meestest lihtsalt nii kahju, sest oleme saate jooksul juba headeks sõpradeks saanud."

Nedsaja küla naised motiveerivad

Nedsaja Küla Bänd pandi kokku 2013. aasta suvel Toomase initsiatiivil. "Meie külabänd sai alguse täpselt viis aastat tagasi, kui Iisak (bassimees) Kanadast Eestisse kolis. Kuna Nedsajal on iga-aastane külapäev, kus üldjuhul mängivad kaugemate külade pillimehed, siis tol korral mõtlesin, et võiks teha hoopis oma külameestega ansambli.”

Toomas oli Pauli (kitarrist) korra lõkke ääres kitarri mängimas kuulnud ja teadis, et Iisakul on basskitarrimängu oskused. "Kuna Iisak teadis basskitarri peal kolme nooti ja Paul mängis kitarril kolme duuri, siis esimesel külapäeval kõlasidki meil kolme duuri lood," meenutas Toomas naljatades bändi esimest kontserti.

"Kuna naistele meeldis, mõtlesime lugusid juurde teha," tunnistasid mehed. "See oligi motivatsioon – naistele meeldida, eriti just külanaistele. Kui sa sellises külas elad, siis on väga oluline, et külanaised sind austaks ja sinust hästi räägiks."

"Rahvabändi minemise lugu on meil tegelikult üsna huvitav," rääkis ansambli kitarrist. "Meid soovitas saatesse eelmise aasta võitja (ansambel Sinu Naine – toim.).” Alguses pidid mehed magusale pakkumisele aga ära ütlema. "Esiteks oli Iisak pikemal puhkusreisil. Teiseks tundus saates osalemine esialgu ikka väga üle jõu käiv väljakutse,” hindasid mehed esialgu.

Saate toimetaja Anne-Mari Müller ei andnud aga meestele rahu ja tänu tema vägevale veenmisoskusele nad julguse kokku võtsidki.

Mehed veetsid seetõttu ka oluliselt rohkem tunde prooviruumis, et saate jaoks oskuseid ja uusi lugusid juurde õppida. "Andkem tõele au, kui me siia saatesse tulime, tegime ikka oluliselt intensiivsemalt proove. Mõni lugu sai proovi jooksul lausa sada korda läbi mängitud," meenutas bändi kitarrist. "Mitte küll sellepärast, et me seda ei oskaks, vaid seetõttu, et ühte lugu on võimalik lihtsalt nii mitmel erineval moel mängida. Harjutasime eelkõige sellepärast, et leida üles see "enda oma"."

Toomas, Paul ja Iisak on erineva muusikalise taustaga iseõppinud pillimehed. Iisakuga on tulnud repertuaari kaasa kanada ja iiri rahvamuusikat, Toomase eelistuseks on Eesti rahvuslike lugude varasalv. Paul aga on rikastanud Nedsaja Küla Bändi muusikavalikut Eesti levi kuldaja ehk 70ndate ja 80ndate muusikaga. "Meil on pikk nimekiri sellest, mida me tahaksime veel teha. Loome ka enda originaallugusid. Aga uus muusika jõuab üldjuhul bändi nii, et keegi proovis annab teada, kui tal mingi pala nii hingel, et peab repertuaari võtma."

Ei saa üle ega ümber setu rahvamuusikast

Nedsaja Küla Bändi igal kontserdil kõlab vähemalt üks setu rahvaviis. "Setupärase temperamendiga lood lähevad lihtsalt alati peale, eriti muidugi Lõuna-Eesti juurtega inimestele," rääkis Toomas. "Aga bändi repertuaaris on ka tantsuklassikat." Selle all peavad mehed silmas neid lugusid, mille on rahvas südamesse laulnud. "Sellised, mille saatel võiks igaüks kasvõi abielluda," tõi Paul värvika näite.

Bändi repertuaari kuulub ka muusikatöötlusi. "Tihti on juhtunud nii, et me Pauliga teame mingeid lugusid eesti keeles nagu "Vana jõgi" või "Rendime saarele sauna", mis on pärit Eesti levimuusikast. Siis teatab aga Iisak, et see on ju inglisekeelne lugu. Nii oleme saanud lugusid esitada kahes keeles."

Eesti päritolu kanada mees leidis enda juured läbi rahvamuusika

Muusika on Kanadas sündinud ja Torontos elanud Iisaku jaoks olnud hea allikas integreerumiseks. "Minu vanavanemad on küll Eestist pärit, aga sõja ajal lahkusid nad kodumaalt. Esimesed 25 aastat ei olnud ma Eesti kultuurist üldse huvitatud," tunnistas mees. "Minu vanemad ei rääkinud minuga eesti keeles. Samas on naljakas mõelda, et isa töötas Eesti majas ja ema Eesti pangas. Mingi hetk tekkis huvi selle vastu, kustkohast minu juured tegelikult pärit on. Siis tulin siia esimest korda kui turist: kuna vanad traditsioonid paelusid, külastasin erinevaid kohalikke folkmuusika festivale. Hakkasin neid traditsioone ka endas otsima," meenutas Iisak enda Eestisse saabumise lugu.

Mehed jagasid ka enda kõige eredamat juhtumit ansambli ajaloos. "Olime Treski küünis esinemas ja hakkasime just üles võtma Vello Orumetsa igihaljast viit "Las kallab" kui ootamatult hakkas õues sadama. See oli lihtsalt nii täpselt ajastatud," rääkisid mehed. "Publik jooksis õue vihma kätte tantsima ja meie laulsime seda "vihmalaulu"," meenutasid nad seika heldinult.

Kuna kõik kolm meest on ka talupidajad, siis lähituleviku plaanides on esmalt just majapidamistöödega seotud kohustused ära teha. "Meil kõigil on talutööd ripakil. Kõigepealt on vaja sõnnik lautadest välja vedada ja siis saab bändi tegemise peale edasi mõelda," laususid mehed.

Juba 5. mail ootab Nedsaja Küla Bänd publikut Tartusse, kus mehed annavad oma 100. kontserdi. See on kui tänukontsert fännidele. "Oleme väga tänulikud kohalikule setu kogukonnale ja tervele Lõuna-Eestile, kes elas meile kaasa," rääkisid mehed.