Kuidas on aegade jooksul tähistatud laste sünnipäevi? (2)

„Sain igasügiseseks sünnipäevakingiks ema käest vähemalt viis kilo väga häid õunu. Hommikul enne kooli-tööleminekut tõi ema mulle õunad voodi ette toolile, ning surus kastemärja lillekimbu pihku. See oli ilus äratus, seda veel aastate tagant vaadatuna,“ kirjeldab kaheksakümnendates aastates vanaproua Eesti Rahva Muuseumile saadetud mälestustes oma lapsepõlve sünnipäevi.

„Emme-issi, ma tahan sünnipäevaks nutitelefoni ja tahvelarvutit!“ nõuavad tänapäeva lapsed oma vanemailt ja panevad südamele, et pidu peaks pidama ilmtingimata mõnes batuudikeskuses, sest kõik tähistavad seal ja pealegi pool lasteaiarühma või klassi lihtsalt mujale ei mahukski.

Kodus sünnipäeva pidamine on pigem erand ja rahakaart kingitusena enim oodatud ja vaat et traditsiooniks saamas. Kiikhobu, memme kootud sokipaar ja sületäis õunu ei kuulu enam ammu sünnipäevakinkide esikümnesse. Peitust ehk siiski veel mõne mudilase sünnipäeval mängitakse, aga vana aja teismeliste soosituimast seltskonnamängust „Tagumine paar“ ei tea suurem osa tänapäeva noori enam midagi.