Linnuteed kaardistav teleskoop jõudis rekordini (9)

Tee tähe ja planeedi vahet. Tähe ja planeedi vahe on selles, et täht on piisavalt suure massiga plasmalises olekus gaasidest koosnev suur taevakeha, et seal toimuksid tuumas termotuumareaktsioonid. tuumas võib temperatuur ulatuda kümneess miljonitesse kraadidesse. mõnedl tähetõõpiel märksa kõrgemalegi. Näiteks meie Päikeses on 73,46% vesinikku (termotuumakütust) ning 24,85% heeliumit (jääk, mis tekib vesinikust termotuumareaktsiooni tulemusena), kõike muud kokku on seega vaid 1,69% mis on vaid köömes. Näiteks hapnikku on 0,77%, Süsinikku on vaid 0,29%, rauda 0,16% ning neooni 0,12%. Seega kõik muud elemendid kokku on seega vaid 0,35%, Pärast vesinikuvarude ammendumist algab uus eksisteerimise faas, kus toimuvad tuumas reaktsioonid, kus heeliumist sünteesitakse raskemaid elemente.
Paneet seevastu on märksa väiksema massiga, kus gravitatsiooni toimel tuum ei tihene ega kuumene tasemeni, mis oleks vaja termotuumareaktsiooni vallapäästmiseks. Meie suurim hiidplaneet Jupiter on massilt 318 Päikese massi. Kuid on siiski 75 korda väiksem, kui oleks vaja termotuumasüsteesi käivitumiseks.
Maa tüüpi planeedid koosnevadd valdavalt raskematest elementidest. Hiidplaneedid on küll märksa õhulisemad, kuid nende ning tähtede vahel on siiski väga oluline vahe.
Muuseas, Päike kiirgab võrratult enam kiirgust VÄLJA kui ta seda kosmilist kiirgust ning aineosakesi juurde omastab. seega väheneb Päikese kogumass pidevalt.
P.S. Galaktikate hinnanguline arv ulatud teatavasti miljarditesse. Millises neist on 7.3 miljonit tähesüsteemi või ehk on tegu mingi üldise normatiiviga? Muuseas, mida sa mõtled tähesüsteemi all? Teatavasti täht võib eksisterida ka ilma oma kaaskonnata, s.o. planeedisüstemita. Ilmselt suur osa tähti ongi just sellised.

Jupiter mass on ainult siiski vaid 318 MAA massi. Päikeseha võrreldes on Jupiter vaid kübemeke, murdosa protsendist. Umbes kolmandik protsenti.

Päikene ja koosneb GAASIST?? OMG ma ei või! Jälle Eesti teadlaste poolt välja uuritud, kus ja millal seda ei oska jälle öelda!? Päikesel on intermagnetid ja neo-magnet väljad. Päikene ei põle ega ei plahvata vaid selle sees toimub Aatomi ja elektroodide reaktsioon mis paiskab tohutu suure rauamassi ja mineraali ning ka muid aineid universumi ruumi. Loomulikult kiirgab seda ma ei ole väitnud et ta ei kiirga. Ta neelab ja samas need osakesed mis on saavad välja sellest massist need osakesed paiskub universumi ruumi. Ma räägin tähtedest mitte Gaasilistes planeetidel mille tuum ei ole aktiivne kuna ta ei ole marsi ja maale samas vööndises. Lihtsalt 1,7 miljardit on teatud galaktikas mille me veel avastame. Need on tohutusuured! Mustadest aukudest ärge tulge ka rääkima mida lihtsalt ei ole olemas. On olemas neo-magnetiline pall või komeet mille umber on andi-gravitatsioon. on ka inter-magnetilised mis neelavad osakesi. Need ei ole ussiaugud ega mustadaugud. läheb lihtsalt aega et Uuspõlvkond kasvab välja arusaamatusest.

Kas mitte hiljuti ei olnud üks Nobeli füüsikapreemia seotud just musta augu jälgmisel saadud tulemustega, mis tõestas gravitatsioonilainete olemasolu?
Muuseas, nii vesinik kui heelium, samuti neoongi on maistes oludes gaasilises olekus elemendid. Muidugi, Päikese tingimustes, kus juba pinnalgi on 6000 kraadi ja tsentris 15,7 miljoni kraadi on kõik elemendid plasmaolekus. Mina muuseas küll 0,16 protsendilist rauasisaldust tohutuks ei nimetaks. Seda magneesiumit, fosforit ja muid "mineraale" on aga veelgi vähem.
Ja huvitav, kuidas saaks Päikeses toimuda aatomite ning MOLEKULIDE hõõrdumist, mida keegi 13:40 nii värvikalt kirjeldas. Mulle on uudiseks, et temperatuuril vahemikus 6 tuhandest kuni 15.7 miljonit kraadi aatomid veel molekule moodustaksid ja sellistes struktuuridena veel koos püsiksid.
Aga muuseas, kuidas sa seletad seda salapärast "tumedat ainet", kui sa eitad mustade aukude olemasolugi? Sest must auk ongi ju tohutu massikogus, kust isegi mitte valgus enam välja ei pääse. Ja mida saab registreerida vaid gravitatsiooni ja Hawkingi kiirguse järgi. Samuti mis saab kustunud tähtedest, mille mass on Päikese omast palju kordi suurem ja mis kustudes, jahtudes ning kokku tõmbudes enam gravitatsioonile midagi vastu panna ei suuda? Mis tiheneb raadiusega pöördvõrdelise gravitatsiooni kasvu tõttu lõpuks piirini, kus paokiiruseks ei piisa enam 300 tuhandest kilomeetris sekundiski, seega valguse kiirgusestki. Ja kust seega mitte ükski massi omav osake enam lahkuda ei saaks. Mis suudaks sinu järgi ära hoida gravitatsioonilist kollapsit? Seega, milline jõud hoiaks selle ära ning sellist suurt tihenenud ainekogumit tasakaalustaks? Et ei tekiks musta auku?

Kuulis vahva sõdur Švejk ühes asutuses, kus viibis väga palju professoreid, leiutajaid ning muid kuulsusi, et maakera sees on veel üks teine kera, mis on märksa suurem kui välimine.