Inimesed

NUKU toob lavale ööst kõneleva lasteetenduse: me kõik oleme kogenud hirmu pimeduse ees (1)

Jaanika Vilipo, 27. aprill 2018, 12:01
Katri Pekri, Taavi Tõnisson, Kaisa Selde, Jevgeni Moissejenko lavastuse „(p)ÖÖ” proovisFoto: Siim Vahur
„Iga lapsevanem on olnud olukorras, kus laps kardab pimedust ega taha lambivalguseta uinuda,” räägib koreograaf ja ZUGA kompanii liige Tiina Mölder, kes on NUKU teatri värske lastelavastuse „(p)ÖÖ” üks lavastajatest. „Pimedus on midagi tundmatut ja tundmatus on hirmutav. Kui täiskasvanutena oleme loogika abil selgeks saanud, et pärast pimedusse minekut või unne suikumist me ärkame, siis väike inimene alles õpib seda usaldust kogemuste kaudu,” lausub tema kaaslavastaja, tantsuõpetaja Christin Taul.

Tantsukunstnike koostöö sai alguse mõned aastad tagasi Eesti tantsuagentuuri (ETA) tantsukooli lavastusega „Koos ühes koos”. „Minu pojad käisid Christini juures tantsutunnis ja kuna mina lavastasin parajasti ETA tantsukooli õpilastele mõeldud tantsulavastust, kuhu soovisin kaasata kedagi noort ja rõõmsameelset kunstnikku, siis tegin pakkumise Christinile.”

Kuigi Tiinat ja Christinit ühendab kirg tantsu vastu ja lapsevanemaks olemise rõõmude-murede jagamine, siis peavad naised sellest olulisemaks ühist maitset ja stiilitaju. „Kui kodus on väikesed lapsed, siis sa muidugi võid leida ühise keele teise lapsevanemaga. Kuna me aga koos töötame, siis on ühine arvamus ja maitse oluline, et tekiks sünergia,” räägib Christin.

"(p)ÖÖ" lavastajad Tiina Mölder ja Christin Taul Foto: Tiina Kõrtsini

Uue lavastuse idee sündis poolteist aastat tagasi, kui NUKU teatri kunstiline juht Mirko Rajas kutsus Tiina Mölderit lastelavastust tegema ja uuris, mis teemad parajasti aktuaalsed on. Mõte teha lastele lavastus pimedusest tuli aga hoopis kummalisi radu pidi. Christin oli asunud elama Lissaboni ning Tiina toimetas Tallinnas. Ühel hetkel avastati, et mõlema naise lapsed on avastanud mängimiseks kastid. „Tegelikult tekkiski kaks ideed koos – kastid ja pimedus,” räägib Tiina. Just kastidel on lavastuses väga oluline osa – kastidega tegevusi on piiritult. „Tihtipeale tulebki mõte just meid ümbritsevatest vahenditest, sest need annavad meile mänguvõimalusi,” lausub Tiina. „Ma arvan, et „(p)ÖÖ” seeme oli kusagil omavahelistes dialoogides. Kõik ideed sünnivad üldiselt inimestevahelisest suhtlusest,” räägib Christin, kes elas proovide ajal Lissabonis ning Tallinna saabus alles teiseks proovipäevaks.

Lavastuse lugude autor on Theatrumi näitleja ja lavastaja Andri Luup, kes kirjutas lavastuse jaoks suvel valmis kolm muinasjutulist lugu – kõigil neil on ühine liin, mida lavastajad enne esietendust ei soovinud avaldada. „Andriga oleme varemgi koostööd teinud, aga nendel kordadel olen liikumist seadnud draamalavastuses,” räägib Mölder. „Kuna Andri kirjutab väga toredaid lugusid ja tal on hea huumorimeel, siis mõtlesime teda kaasata.” Just huumorimeel on see, mida lavastajad peavad „(p)ÖÖ” meeskonda ühendavaks aineks. „Kui hakkasime lavastust tegema, siis selle käigus Andri kirjutatud lood omamoodi moondusid. Mõned sõnad ja laused muutusid tegevuseks,” valgustab Tiina.

Ka lavastuse kunstniku Keili Retteri ning valguskunstniku Oliver Kulpsooga on Mölder varem koostööd teinud. „Kuna koostöö on olnud mõnus, siis tahtsime neid inimesi enda ümber,” räägib Tiina. Christin rõhutab, kui tähtis on usaldus – et iga üks täidab oma ülesannet, ilma et lavastaja peaks ülearu muret tundma. „Teater on meeskonnatöö ja lavastuses on kõik komponendid – sõna, valgus, liikumine ja muusika, väga olulised,” leiavad lavastajad.

Lastelavastused kannavad endaga kaasas õpetlikku sõnumit. Miks peaks lapse etendust vaatama minema?

"Meie põhimõte on püüda mitte õpetada,” lausub Mölder. „Püüame pigem jagada väärtusi ja kogemusi,” räägivad lavastajad.

„Lavastus annab võimaluse mõnda aega pimeduses viibida ja näha, kuidas teised selles on. Aga kindlasti pole pimedus lavastuse ainus oluline märksõna, vaid ka sõbrad ja mäng. Iga inimese kaasamisega tuleb juurde energiat ja mõtteid. Näitleja oma küsimustega avab kindlasti palju uksi ja aknaid, millele meie nii lavastajatena kui tantsutaustaga inimestena ei pööra tähelepanu. Nende mängurõõm ja fantaasia on toonud lavastusse sisse nii mõnegi väikese lisanüansi,” räägivad lavastajad.

Lavastus on mõeldud viie- kuni kümneaastastele. „Alates viiendast-kuuendast eluaastast läheb teemavalik natuke vabamaks,” teab Tiina rääkida. Lavastajad peavad lastelavastuse puhul oluliseks, et oleks sõbralik keskkond ka siis, kui me räägime hirmudest ja pimedusest.

Mis hakkab laval toimuma?

Katri Pekri, Taavi Tõnisson, Kaisa Selde, Jevgeni Moissejenko lavastuse „(p)ÖÖ” proovisFoto: Siim Vahur

„Väike vaataja saab siseneda ühte ruumi koos näitlejatega. Loo mõte on selles, et vaataja on kui väike magaja, kes võetakse mõttelisele teekonnale kaasa,” räägib Tiina. Teatrisaalis istutakse vaid pooles saalis kaarekujuliselt.

Et pimedusega lähedasemaks saada, tehti mitu proovi kaetud silmadega.„Oleme seda varemgi teinud. Kui prooviruumi tulevad näitlejad, kellega saame alles tuttavaks ning me julgeme kõik koos silmad kinni panna, on see väga suur usalduse märk,” leiab Christin.

Lavastajate jaoks oli suurim katsumus just töö näitlejate ja meeskonnaga. „Minna uute näitlejate juurde ja hakata neile oma ideed rääkima. Kutsuda neid kaasa. Samuti pidi ette teadma nii palju tehnilisi asju, aga proovide käigus võivad asjad muutuda,” lausub Mölder.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee