RASKE TALV PAJUVÄRAVAL: Heidi Hanso kodutalus lahvatas tuli, auto lõpetas kraavis ja õu uppus vee alla (166)

Talv Pajuväraval oli ootamatult ränk. „See talv… See rahatus… Ühesõnaga – hakkan nüüd aru saama, et maal talu pidades ei olegi inimestel raha,“ tunnistab Pajuvärava talu perenaine Heidi Hanso. „Ja ei ole mitte ühtegi võimalust seda [ausate vahenditega] teenida, sest ametkonnad killivad maainimest täiega.“ Aga muidu on elu maal Heidi sõnul lõpmata tore, uus turismihooaeg algab ja peagi on taluhoov loomasõpru jälle täis.

„Kevad tuleb!“ ütleb Heidi (33) rõõmsalt, ja jätkab pisut mõtlikumalt: „Ja enam ei oleks jaksanud ka. Oleks talv kuu aega pikem olnud, siis ma oleks asjad kokku pakkinud ja Tallinna hääletanud.“ Jaa, see talv Pajuväraval oli karm. Heidi tunnistab, et vaksake jäi puudu, et käed üles tõsta ja alla anda. „Ma ei hala, et maaelu on raske,“ ütleb ta. „Tähendab… Ta on raske! Aga see on okei.“

Sel talvel õppisid nad – Heidi, lapsed ja Pajuvärava talu – üksteist üpris põhjalikult tundma. „Sain teada, et Pajuvärava on kõige madalama koha peal, kus peale Soomaa veel üldse kannatab elada. Vesi mu hobuste aias oli üle meetri sügav.“ Uputama hakkas novembris ja külaskäigupäevalgi aprilli keskel oli õu nii tüma, et mu paksu tallaga toss vajus poole laba jagu porri. „Hoov on alles nädala jagu ilma veeta,“ sõnab Heidi.