MASSIHÄVITUSRELVADE EKSPERT: Putin on valmis kasutama tuumarelva (132)

Analüütiline keskus ICONS Project asutati Marylandi ülikooli juures 1982. aastal. See mängib läbi võimalikke sõjalisi kriise Euroopas.

ICONS Projecti ekspert Egle Murauskaite ütles vastuseks ajalehe Bild küsimusele, kas Venemaa president Vladimir Putin võib anda käsu tuumarelva kasutamiseks: „Ma tegelen juba kaheksa aastat massihävitusrelvadega seotud probleemidega. Ma ei kahtle, et Putin lubab pärast Krimmi okupeerimist tuumarelva kasutada. NATO mõtles enne sealseid sündmusi tõsiselt tuumarelvade väljaviimisele Euroopast. Kuid pärast kriisi algust Ukrainas muutus olukord täielikult ja NATO peab arvestama taktikalise tuumarelva kasutamise võimalusega. Ma ei arva, et Putin ründaks Berliini või Pariisi, ent kui ta alustab uut Ukraina moodi kampaaniat ning NATO saadab uude kriisikoldesse Saksa või Prantsusmaa väed, siis võivad nad saada taktikalise tuumarelva rünnaku objektiks.“

Trump ja Putin hindavad teineteist

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov on viimastel nädalatel mitu korda väitnud, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump esitas 20. märtsil toimunud telefonivestluses Vladimir Putinile kutse tulla Washingtoni Valgesse Majja. Ta ütles, et tal oleks hea meel temaga kohtuda ja seda ka vastuvisiidi ajal,“ selgitas Lavrov eelmisel nädalal.

Murauskaite ütles Trumpi ja Putini võimaliku kohtumise kohta järgmist: „Nad veel hindavad teineteist. Kuna kumbki neist ei näe oma selgeid eeliseid, siis tormavad nad tiigritena areenil ringi ja ootavad võimalust ründamiseks. Kui nad lepivad kohtumises kokku, siis ootab kogu maailm, et keegi lahkub sellelt võitjana. See tähendab, et presidendid teevad teineteisele järeleandmisi. Seni aga ei näe nad, et kohtumine annaks neile mingeid poliitilisi eeliseid.“ 

Bild uuris ka, kas nõunikud üritavad Trumpi keelitada, et ta loobuks Putiniga kohtumisest?

 „Arvan, et jah. Kuid ma ei tea, kui tugevalt nad teda mõjutavad. Me näeme, kuidas inimesed jooksevad hulgakaupa Valgest Majast minema, või nad aetakse minema, sest nad pole Trumpiga nõus. Me näeme, kuidas president eirab nende nõuandeid. Näiteks siis, kui ta õnnitles Putinit valimisvõidu puhul.“

Putin ei saa lubada endale nõrkust

Bild meenutas veel USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa raketirünnakut Süüria keemiarelvaobjektidele 14. aprillil ning küsis, kas see tugevdas Trumpi positsiooni areenil jooksvate tiigrite mängus. 

„Loomulikult oli see, et USA ei hüljanud Süüriat, hea signaal. Endised liiduvabariigid, näiteks Leedu, hüppasid rõõmust, kui USA demonstreeris oma rahvusvahelist liidrirolli. Kuid me ei näe seal endiselt maavägesid ja tõsist mereväegrupeeringut. Kui keegi tahaks tõepoolest Bashar al-assadi tõsiselt survestada, siis oleks seal juba ammu alanud suur operatsioon. Kuid Trump teenis sellegipoolest rahvusvahelise üldsuse silmis paar lisapunkti. Võimalik, et ta soovis sellega saata signaali Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile. Kuid ma ei arva, et see avaldas Putinile erilist muljet,“ vastas Murauskaite.

Eksperdi sõnul mõeldakse Kremlis praegu, kuidas vastata ameeriklaste, brittide ja prantslaste rünnakule Assadi vastu mõnes teises kohas ja mitte kohe. „Ühelt poolt ei soovi Putin olukorda teravdada, kuid ei saa samas lubada endale nõrkust. Seetõttu pean võimalikuks provokatsioone küberruumis,“  arutles Murauskaite.