EESTI FILMI KLASSIK: „„Mina pidin arvestama sellega, et „Kevade” filmi tegelased oleksid publikule vastuvõetavad. Kahtlusi oli kui palju!” tunnistab Arvo Kruusement, kelle Lutsu-triloogia on puhas klassika. „Kõik ju teadsid, mis tegelased need olema peavad. Sellega tuli kohe arvestada, kui tegelasi valisin. Muidu ma oleksin kere peale saanud!”Foto: LAURA OKS
Aigi Viira 20. aprill 2020 15:25
„„Kevade”, „Suvi” ja „Sügis” on nii-ütelda normaalsed filmid – nad on vaadatavad siiamaani,” muheleb eile 90. sünnipäeva tähistanud režissöör Arvo Kruusement. „Kui mina neid filme tegin, oli hoopis teine aeg kui praegu. Toona pidime kasvatama nõukogude inimest. Aga kes see nõukogude inimene on, sellest mina aru ei saanud.”

„„Kevade”, „Suvi” ja „Sügis” on nii-ütelda normaalsed filmid – nad on vaadatavad siiamaani,” muheleb eile 90. sünnipäeva tähistanud režissöör Arvo Kruusement. „Kui mina neid filme tegin, oli hoopis teine aeg kui praegu. Toona pidime kasvatama nõukogude inimest. Aga kes see nõukogude inimene on, sellest mina aru ei saanud.”

Oskar Lutsu raamatud on Kruusemendile olnud kui saatuse märk. Nii kui ta Tallinnfilmi uksest sisse astus, maandus tema laual Lutsu „Kevade”. „Hüppasin vette tundmatus kohas ja kogu aeg kahtlesin, kuidas seda filmi teha,” naerab ta, et luges aina raamatut ja lõpuks oli see tal suisa peas. „Maikuus, 50 aastat tagasi sõitsin Palamusele ja kõik läks paika. Kõik oli seal olemas!”

Et kõhna eelarvega „Kevadest” tõuseb fenomen, poleks keegi osanud ette arvata. Seda enam, et samal ajal filmitud „Viimne reliikvia” oli plaanitud värvilise ja „Kevade” mustvalgena. „See oli Tallinnfilmi plaanis niimoodi ette nähtud,” lausub Kruusement. „Eks „Viimne reliikvia” oli tähtsam film ja „Kevade” nagu kõrvalprodukt. Ma ei kurtnud.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad