Kui naaberboksist kostab pidevalt kolleegi vestlus kliendiga, häirib see parasjagu. Pealtnäha nii ohutu müra pika tööpäeva jooksul tegelikult väsitab ja koos sellega langeb ka töövõimekus, hoiatavad psühholoogid. Foto: Pixabay
Inimesed
19. aprill 2018, 00:01

Müra: kõige parem on keskenduda täielikus vaikuses (1)

Sarnaselt ekskavaatori rooli keerava töömehega kuluks sageli ka avatud kontoris istuvale ametnikule müra summutamiseks ära kõrvaklapid, tõdeb Tallinna ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori psühholoog Avo-Rein Tereping. 

Tootmistsehhides ja raskete masinate lähedal on inimesed harjunud ka kõrvadele mõtlema ehk müra summutamiseks kõrvaklappe kasutama. Avatud planeeringuga kontoris töötajad küll nurisevad, et kõrvalised helid hajutavad tähelepanu ja vähendavad vaimse töö efektiivsust, kuid pideva sumina mõjust kõrvakuulmisele üldjuhul ei mõelda.

„Üsna palju on töid, mille puhul justkui ei olegi tugevat müra, mis ilmselgelt kõrva koormab“ nendib Tereping. Peale nn open-office`i ehk avatud planeeringuga kontori toob ta näiteks kõnekeskused, kus istub koos paarkümmend operaatorit. 

„Kui naaberboksist kostab pidevalt kolleegi vestlus kliendiga, häirib see parasjagu. Pealtnäha nii ohutu müra pika tööpäeva jooksul tegelikult väsitab, tähelepanuvõime langeb ja koos sellega ka töövõimekus,“ ütleb psühholoog.  

Taustamüra väsitab märkamatult  

 „Sageli püüavad avatud kontori töötajad pääseda segavast taustamürast, kuulates muusikat samasuguste heli isoleerivate kõrvaklappidega, mida kasutavad suurtel masinatel töötajad. Nagu on näidanud mitmesugused eksperimendid – kui töö nõuab tõsist tähelepanu, õnnestub see kõige paremini täielikus vaikuses. Vaikus aitab keskendumisele paremini kaasa kui ükskõik missugused taustahelid, olgu need kui meeldivad tahes,“ nendib Tereping.

Sestap soovitab ta ka avatud kontoris, kui töö nõuab tõsist keskendumist, kasutada – sõltuvalt ümbritseva melu tugevusest – summutamiseks kas kõrvatroppe või -klappe. „Kui mingid kõrvahelid teid ei häiri, on tähelepanu erksam ja ka väsimus ei teki nii kiiresti.“  

Et avatud kontori kõnekõmin häiriks vähem, kasutatakse vahel maskeerivat müra ehk lastakse ruumi metsakohinat, veevulinat või meremüha. „Vahel kasutatakse ka muusikat, kuid see peaks olema pigem sujuv,“ märgib psühholoog ja lisab, et ka muusikutel on suur oht oma kuulmist kahjustada. 

„Muusikutel esineb tööga seoses tekkivat kuulmisteravuse langust keskmisest sagedamini. Kujutage ette orkestri puhkpillimängijat, kelle selja taga puhub tromboonimängija oma pasunat! Vaid paari meetri kaugusel kõrvast! See heli on väga võimas, sestap kasutavad ka orkestrandid kõrvade kaitseks sageli kõrvatroppe,“ teab Tereping. Tegelikult on enim kõrvakahjustusi hoopis trummaritel. 

"Vaikus aitab keskendumisele paremini kaasa kui ükskõik missugused taustahelid, olgu need kui meeldivad tahes,“ nendib Tallinna ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori psühholoog Avo-Rein Tereping. Foto: Erakogu

 Müratase ei tohiks ületada 80 detsibelli

*Kuulmiskahjustuste risk on olemas, kui müratase ületab 80 dB(A). 

*Müra on liiga kõva, kui isegi poole meetri kauguselt tuleb kaasinimesega rääkides häält tõsta.

*Kuulmiskahjustuse risk on ka pikaajalise nõrga müra korral, näiteks päevast päeva bensiinimootoriga muruniiduki või aiatraktoriga ringi põristades. Sestap ütleb seadus, et kaheksatunnise tööpäeva korral ei tohi päevane müratase ületada 85 dB(A). 

*Tööandjal on kohustus müra mõõta ja lähtuvalt tulemustest hinnata töötajate võimalikku terviseriski. 

*Tuleb jälgida, et müra summutades inimest töökeskkonnast n-ö ära ei lõigataks, nii et temani ei kostu ka olulised helid. Mõistlik oleks müra summutada kuni 70 dB. 

Allikas: www.tooelu.ee

Kuidas avatud kontoris ellu jääda?

*Avatud büroos on abiks helisummutavad vaheseinad.

*Kindlasti tuleks läbi mõelda kontorimööbli paigutus, töölauad tohiks olla liiga lähestikku.

*Püüa kolleege võimalikult vähe häirida, näiteks seadista oma mobiiltelefon hääletule režiimile ja töövälised kõned tee väljaspool kolleegide kuulmisulatust. 

*Ventilaatorid, konditsioneerid jt masinad saab teadlikult paigutada nii, et nad tekitavad võimalikult vähe müra.

*Vahel on vaja teha pikemaid telefonikõnesid või töötada projektidega, mis nõuavad täielikku keskendumist. Sel juhul on hea kasutada vabu koosolekuruume.

*Käitu oma kolleegidega nii, nagu sa tahaks, et sinuga käitutakse. Näiteks hoidu valjuhäälsetest telefonikõnedest või tugevalt lõhnavatest toitudest. 

*Ära tungi oma naabri territooriumile, sest ka avatud kontoris vajavad töötajad oma privaatset ruumi. Peale muusika jms võib kolleegile sissetungina mõjuda ka tema laua nurgale jäetud kohvitass või toolil vedelev seljakott. 

*Kui sulle tundub, et kolleegil pole aimugi, et avatud kontorisse peaks peale tema ja tema isiklike asjade ka teised töökaaslased ära mahtuma, tuleks kõik probleemid avameelselt läbi arutada.