„HOMMIKUSÖÖK STAARIGA“ | Evelin Ilves ihkab saarele Kunksmooriks koos oma kapten Trummiga (74)

Just viiekümnendates jõuab meieni teadmine, et tegelikult on inimese ilu ja õnne alus hea tervis, kõik muu tuleb selle järel. Inimese ilu ja elu, heaolu ja toimemehhanismid on pea kõiki meid alati huvitanud. Millest tuleneb sisemine ja väline ilu? Mida räägib väline külg meie sisemusest ja vastupidi? See haruldane harmoonia, igipüsimatu ja ahvatlev tasakaaluolek … Kus ta sünnib?

Käisime hommikusöögil Evelini ja Siimu Tallinna vanalinnas asuvas imearmsas kodurestoranis ROOG. Sünnipäevalaps tegi meile väikese meenutuse, mida ta oma värvikatel eluetappidel on avastanud, milliseid erinevaid valdkondi uurinud ja enda peal katsetanud. 

1978 Kümnene mina oli aktiivne oivik, luges palju ja käis 5-6 korda nädalas iluvõimlemistrennis, tantsis disko show-grupis ja tegi oma esimesed katsetused kookide ja riiete meisterdamisel. Sealt edasi tulid juba värvilised ja töömahukad sünnipäevakoogid ema sõbrannadele ning Burda lõigetele tehtud Evelini moodi disainid, millest tasapisi tekkis kogu mu garderoob. Moekunstnikuks tahtnud arstiüliõpilane õmbles ka kursusekaaslastele kleite ning meisterdas oma tollasele poiss-sõbrale lausa kaks ülikonda. Emotsioonide mälu teab minu kasvamist Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, emapoolse vanaema traditsioonilises talus kaheksa tädi-ja onulapse ning arvukate pudulojuste seltsis. Seal laoti lastele vundament.

1988 Kahekümnene mina tudeeris tublilt meditsiini, matrikkel täitus hinnetega “väga hea” ent huvi haiglas töötamise vastu vähenes pöördvõrdeliselt aastate edenemisega.  Algsest triibuseelikuga kirurgiahuvilisest tudengist sai psühhiaatriahaigla pühendunud töötaja. Ent haiguste massiivne õppimine kasvatas kire hoopis nende puudumise vastu: kuidas olla ja jääda terveks, see huvitas mind palju enam! Raamaturiiulisse siginesid raamatud nõelravist ja taimeteadusest, avanesid aknad imepärasesse iidsesse India ja Hiina meditsiini. Esimene paastulaager jättis kustumatu elamuse naturaalsest, keha ja meele puhastamisest tõusnud energiapahvakust … Ja vanaemade looduslikud ravimeetodid omandasid hoopis sisulisema tähenduse. 

Kui Eesti vabaks sai, olin Norras hääletamas. Naastes vabasse riiki kasvas teadmine, et haiguste ravi polegi mu missioon. Ja arstidiplomiga tüdruku esimene töökoht tuli hoopis uude Eestisse sündinud rahvusvahelise juhtimisteabe ettevõttesse, kust sotsialismis vegeteerinud majandusmaastikule koolitati muuhulgas esimesed turundajad. Sellesse aega jääb ka minu esimene arvamusartikkel ajalehes Edasi, eesti vanima naiskorporatsiooni Filiae Patriae juhtimine, esimene poliitkampaania – Tartu ülikooli edustuse valimiste ühe nimekirja esinumbriks ja maskotiks olemine ja selles keerises esimese abikaasaga kohtumine, armumine, abielu ning esimene vanalinnakodu, oma kätega korda tehtu.

1998 Kolmekümnene mina oli paraku oma abielu lahutamas ning järgmiseks kaheksateistkümneks aastaks kokku kolinud suurima armastusega. Töötasin Eesti Päevalehes turundusdirektorina, tegin 14-tunniseid päevi ega kartnud kedagi. Olin tollal ainus naisjuht tormilisel meediamaastikul. Edasi viis elu mind turundaja unistuste tööle: oma riiki tutvustama ja Brand Estoniat looma. See oli meeletu aeg: esimene kord töötada koos Inglismaa globaalse tippturunduskompaniiga, esimesed intervjuud BBC-le, Deutsche Wellele ja … Pealtnägijale. Toona arvasin, et enam intensiivsemaks minna ei saa, olin 24/7 rakkes. Nüüd ma  tean, et saab küll. Kui kanda jaksad, pannakse juurde. Oma asi, millal EI ütlema õpid! 

Mind päästis töisest läbipõlemisest tütre sünd ja kolimine Mulgimaale. Enamasti beebiga kahekesi, koer Ludwigiga ka, metsatalus elades sain teada, miks olin lapsena vanaema juures Võrumaal kõik maatööd selgeks saanud ja enne keskkooli lõpetamist ka C-kategooria autojuhi ning traktoristi paberid omandanud. Nüüd läks seda kõike hädasti vaja. Hakkasin aeda rajama, metsaande korjama ja lõpuks juuretisega vanaaegset leiba tegema. Ei aimanud, et sellest suur mood saab! Mulle lihtsalt meeldis tunne ja teadmine, et teen kõik ise algusest lõpuni valmis ja saan pea ilma tsivilisatsioonita hakkama. Üks viis teiseni ja lõpuks hakkasin realiseerima oma järgmist unistust: avada oma pisike restoran ja külalistemaja.

Tõsi, hakkasin vanast talulaudast esiotsa raamatukogu rajama, aga sellest kasvas välja mulgimaiselt meeleolukas talukompleks, mis plaanis võõrustada sadu oma-ja välismaiseid külalisi. Üksinda ürgse looduse ilu ja energiat nautinu ihkas seda teistega jagada! Ent Ma polnud uneski osanud aimata, et minu külalistemajast saab vabariigi presidendi suveresidents ja kodu ühes isikus ning ta on kõigi pisidetailideni välja justkui selleks mõeldud ja loodud. Tulid ka tuhanded külalised, kellest sadakond jättis endast maha ilusa mälestuse: nimelise puu Euroopa parki, kus muuhulgas elavad jõuliste tammedena edasi seitsme riigi presidendid …

2008 Neljakümnene mina oli riigipea abikaasa rolliga lõpuks kohanenud, kuigi võitlused oma elu ja eneseteostuse nimel olid olnud valusad ja kohati ka kurjad. Otsustasin, et kui on antud lava, ei jäta ma seda tühjaks. Teadsin, et minu teemad saavad olla vaid need, mida tunnen, armastan ja südamest oluliseks pean. Tervis eelkõige. Liikumine ja toitumine. Elustiil ja suhted. Lapsed ja mehed. Rulluisutamine, 7 maratoni aastas! Ja koolitoit. Väiketalunikud ja riiklikud toidukorvid, maaelu ja käsitsi tehtud kohalikud tooted, puhas loodus ja meel, iidsed rahvusmustrid ja -muusika.

Pühendusin heategevusele. Minu tervise-edendus pärjati kodumaal aasta tervisesõbra ja väljaspool maailma terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa haru mittenakkushaiguste eestkõneleja tiitliga. Märksõna, mida sellest ajast ehk mäletatakse, on angloameerika keeleruumist laenatud “kräpp”. Tegelikkuses oli mul õnn ja võimalus esimesena laiemale lugejaskonnale tutvustada tervisetermineid “transrasvad”, “glükoosi-fruktoosisiirup” ja “telomeerid”. Vahva, et inimesed lõpuks toidutoodete silte hakkasid lugema. Pisut mõtestatumalt ehk sportima ka. Rääkisin ja rääkisin, näitasin ette, tegin ise, kannustasin, tunnustasin ja … lõpuks väsisin…

2018 Viiekümnene mina seisab omil jalgel. Maapind kadus korra ta alt, kuid tiivad on osutunud tugevaks ja kandvaks. Kalli tütretirtsu toa seinale on tikitud kogu elu läbiv kaunis soov: soovin sulle tugevaid juuri, mis sind su maaga seovad ja energiat toidavad; ja kandvaid tiibu, mis sind taevasse tõstavad ja lennata lasevad. Kas pole imeline? Olen seda soovi koos temaga alles ja värskena hoidnud. Aitäh selle eest! 

Tänane Evelin on kirjutanud sadu kolumne ja artikleid, pidanud kõnesid ja juhtinud telesaateid. Ta on seda kõike ise väga tahtnud ega ole iial hirmul enda üle valitseda lubanud. Kartnud on ta küll ja küll. Elu on õpetanud, et suured asjad sünnivad vaid siis, kui üleni pühendud. Ja nendega kaasneb alati juba tuttav tunne – kui oleks teadnud, kui hull ja keeruline see on, poleks iialgi julgenud alustada.

Viiekümnese Evelini suurim õpetaja viimased 15 aastat on olnud tema laps. Kas pole nii, et meie lapsed juhatavad meid paikade juurde ja olukordadesse, mida me iseenese tarkusest iialgi üles ei leiaks. Ning juhivad mööda karidest, mis meid muidu ehk põrmu oleks paisanud. Nende käes on tõrvik, mis valgustab teed uutesse ajastutesse. Laps on isetu armastus ja suurim tänu universumile. Ma kummardan su kauniduse ees! Viiekümnene Evelin elab nüüd teisel katsel oma kunagist unistust kodurestoranist. Pakkuda ligimestele ilusaid elamusi ning inspiratsiooni on ülev, kauneim kingitus ja teeb õnnelikuks nii andja kui saaja. Aga kui meeletult energiamahukas! Seda saab teha seni, kui indu jätkub.

Viiekümnene mina teab, et arstidiplom on tal veel realiseerimata. Ta on õnnelik, et läänemaine meditsiin on lõpuks tõsiselt tervise hoidmise teaduse ette võtnud ning esimene üleilmne arstide konverents üle pikkade aastate on ta indu ja rõõmu täis laadinud. Nüüd ta teab, et saab inimesi aidata mitmel moel. Nii, et ka endal rõõm alles jääb. Ta teab, et tema energia tuleb loodusest, maalt ja merelt. Ta ihkab saarele Kunksmooriks (on seda juba 18-aastaselt teadnud!), kus koos oma kapten Trummiga inimesi õnnele lähemale aitab. Ent enne seda on veel igasugu asju vaja teha. Inimese energia aina tõuseb aastate lisandudes, muutub peenemaks ja ilusamaks. Seda tuleb nautida. Vähem muretseda. Sest kõik vastused on sinus endas olemas. Elu on ilus. Ma soovin, et meie inimesed tunneksid sama: elu on ilus. Ja et Eesti elab ilus. Väga ilus.

Veel Evelini tegemisi: 

Eesti Naine, kolumnid Kodukiri, kolumnid Pere ja Kodu, kooliköögi reportaažid, kolumnid ja arvamusartiklid päeva-ja nädalalehtedes

"Kingitud maitsed/ Gifts of Taste" (2011) kirjastus Varrak.

"LEIB. Ilo ja vägi /Bread. Beauty and the Might" (2014) kirjastus Varrak

"Koolivahetund" (koos Hele-Mai Alamaaga) (2014) Ajakirjade Kirjastus.

"Kirju. Kirjad ja kommentaarid 2003-2015" (2015) Petrone Print

"Linnu lood. 2016, FD Distribution

Saatesari "Eveliniga Balil", 12 episoodi (2016), produtsent Hindrek “Masa” Maasik ja Supersonic.

Kanal 11. Jutusaade “Evelin”, 9 episoodi (2016), produtsent Teet Margna ja Telecom Projects, TV3.

Pikka Evelin Ilvese sünnipäevaintervjuud loe ja vaata reedesest Õhtulehe veebist ja paberist!