Inimesed

ÕL VIDEO | ERKi moesõude legendaarseimad toimumiskohad (5)

Anu Saagim, 17. aprill 2018 22:01
ERKI MoeshowFoto: Robin Roots
Teeme ülevaate Eesti pikima ajalooga moeetendusest ehk ERKI moesõust, selle legendaarsetest toimumispaikadest ning arhitektuuri mõjust meie kohalikule moekunstile.

Foto: Tiina Kõrtsini

Samal teemal

Eesti kuulsaim moeetendus toimub tänavu Tallinnas värskelt avatud klubis HALL, mis on uus ning põnev subkultuuride kohtumispaik. Uurisime, kuidas vastselt avatud klubi tänavuse moe-show’ga klapib ning millised on olnud ERKI moeetenduse varasemad toimumiskohad.

HALLi esindaja Mariliis Mõttuse sõnul on ERKI moeetenduse, disaini ning HALLi ühisosaks individualism, loovus ja kunst. “Aina enam maailma moesõusid toimub täiesti hullumeelsetes kohtades. Võtame näiteks Hiina müüri või Berliini U-Bahni ehk metroo. Nii mastaapne objekt HALLi muidugi pole, kuid oma eripära ning ajaloo mõttes pakub ka see koht hulgi ideid ja võimalusi. Moesõul on kesksel kohal rõivad, kuid eriline ruum täiustab laval nähtavat ning hakkab selle taustal oma elu elama,” avaldas Mõttus arvamust.

Foto: ARNO SAAR

Kus on ERKI kuulus moeetendus varem pesitsenud ning mil moel on toimumispaigad mõjutanud korralduslikku protsessi ja selle lõpptulemust? Küsimustele vastasid 2013. aastal Elektriraudtee depoos toimunud moeetenduse lavatiimi juht Kristin Kivimäe, 2014. aasta Kalevi spordihalli kolinud moe-show' peakorraldaja Piret Mägi ja 2015. aastal Noblessneri valukojas aset leidnud etenduse peakorraldaja Janela Peterson

Mille alusel toimus ERKI moe-show toimumispaiga valimine?

Kristin Kivimäe (edaspidi K.K): "Nii kaua, kui ERKI moe-show’d jälginud olen, on toimumispaik olnud üllatuslik ja osa nii-elda ERKI kogemusest. See pole kunagi olnud tavaline saal, kus õhtul lavavalgustus sisse lülitada ja modellid catwalk’ile saata. Elektriraudtee depoo ei olnud selles suhtes erand ja seetõttu seisime silmitsi mitme väljakutsega, et muuta linnaserval asuv igapäevases kasutuses olev tööstushoone kõigest loetud tundidega moeetenduse läbiviimiseks sobivaks. Ruum oli võluv ja tolle aasta temaatikaga haakuv, seepärast oli kordaminekurohke tee seda kindlasti väärt.  

Piret Mägi (edaspidi P.M): "Pindasid, mis mahutaks suure lavaruumi ja tagalava, Tallinnas tegelikult polegi. Järjepidevalt on meeskonnad uurinud ja otsinud uusi alternatiive, kuhu võiks mahutada nõnda suurt sündmust. 2014. aastal tegime koostööd Kalevi spordihalliga, mis sujus tõeliselt mõnusasti, kuid sellele vaatamata ei pääsenud me lugematutest pähklitest. Näiteks oli osa saali põrandast materjalist, kuhu peale võis astuda vaid spordijalatsiga ehk tavainimene oma jalanõuga polnud lubatud. Lisaks päästeamet, mis tegi ettekirjutuse hiilgeaegadel mitmeid tuhandeid inimesi mahutanud ruumi lubada seekord vaid napp tuhatkond. Või näiteks kui mõned päevad varem enne show’d ülesehitustöödega alustasime, oli spordihallis pikkades dressides väga kõle ning jahe. Toimumise päeval õnnistati meid aga 26-kraadise soojaga. See tähendas, et ruum muutus kasvuhooneks. Meie kasutuses oli aga tossumasin, mis ühes soojaga muutis ruumi lõpuks troopiliselt sumedaks.

Janela Peterson (edaspidi J.P): "Tallinnas pole palju ruume, mis ERKI publiku (900-1400 inimest) ära mahutaks ning me ei tahtnud minna ka hiljutistesse ERKI toimumiskohtadesse. Tiim võttis ette järgmise potentsiaalse asukoha – Noblessneri valukoja. Valukoda tundus äge, sest hoone oli üpris puutumata ning koos oma ümbrusega võrdlemisi erkilik – parajalt kunstiline, industriaalne ning mõnevõrra müstiline. Esimesel kohtumisel valukojas ringi vaadates tundus nagu oleksime ajas tagasi rännanud – kontorilaudadel olid paberid, mis oleks justkui päevapealt sinna jäetud, puutumata toolid, lauad ja kapid, vahest mõni sahtlike lahti tõmmatud ning vihikud sealt pooleldi välja kukkunud. See tundus ideaalse kohana ERKI etenduse jaoks.

Ruum oli suur ja võimas ning andis lavatiimile vabad käed teha midagi tõeliselt ägedat. Idee tasandil käis laualt läbi mitmeid variante, mida kohaldati ruumi võimalustega. Lõpuks sündis ülimalt vägev viie tasandiline lavalahendus, mida sai iga kollektsiooni koreograafia jaoks erinevalt ära kasutada."

Foto: Tiina Kõrtsini

P.M: "2014. a soovis meeskond rääkida nö The Big Brother'i teemast: alati keegi kusagil jälgib, alati on meil mingi silm peal. Sellest tekkis meeskonnal pöörane mõte tuua lavale kahemeetrise läbimõõduga pea kuju. Leiti kunstnik, kes selle ära teeks, leiti partner, kes vahendid andis. Päev varem toodi see suur monstrum-suure-venna-pea Raja tänavalt EKA skulptuuriosakonnast läbi linna kohale. Kunstnik oli veidi hoogu läinud ja mõõtusid kasvatanud –  pea ei mahtunud uksest sisse! Leiti inimesed, leiti saag ja pea saigi kitsamaks.

ERKI PEA-auhind kujutas endast peeglikildudega kaetud peakujulist trofeed. Selle valmistas meie graafiline disainer Allan. See oli päris humoorikas, kuidas kümne muu kohustuse juures sai tal see kinnisideeks valmis teha. Ehk näiteks vaatepilt koosolekult – inimesed räägivad ja trükivad arvutites, Allan kleebib klaasikilde pea külge.

J.P: "Kas seda just saab tähelepanuväärseks seigaks otseselt nimetada, kuid üks suur ülesanne lahendamiseks oli kindlasti see, et valukojas polnud kuigi eeskujulikku põrandat. Kogu ala tuli katta põrdandapaneelidega, et oleks võimalik ilma ninali kukkumata liikuda. Lisaks etenduse ruumile ehitasime üles ka tagalava põranda. Katsime kogu pinna vaipadega, et disaineritel, modellidel ning ilutegijatel oleks võimalik inimlikult toimetada. Lisaks muidugi ei saa tõdemata jätta, et ERKI 2015 ei toimunud just maailma kõige soojemates tingimustes. Usun, et seda mäletavad paljud. Eesti ilmataatidega pole paraku kunagi võimalik pikaajalisi ja vettpidavaid kokkuleppeid luua."

Foto: Alar Truu

Kas ja mil moel mõjutab toimumispaik moe-show' kulgu ja kollektsioone?

K.K: "2013. aastal ei alanud etendus toimumispaigas, vaid kogunemise ja meeleoluka erirongi sõiduga Balti jaamast. Elektriraudtee depoosse jõudes oli publik juba ERKI lainel. Depoo koos uute raudteele pääsemist ootavate rongidega oli mõnusaks taustaks noorte moeloojate hulludele ja ägedatele ideedele."

P.M: "Kollektsioonid luuakse alati enne, kui asukoht avalikustatakse. Seega kollektsioonide sisulist osa asukoht mõjutada ei tohiks. Või teistpidi öeldes – vaataja ei tohiks lasta end mõjutada muudest teguritest, hinnates vaid kollektsiooni ja selle autori kontseptsiooni."

Foto: Alar Truu

Elamuse saamiseks on aga asukoht väga oluline. 2014. aasta toimumiskoht asus inimestele hea ligipääsetavusega piirkonnas, kuid samas tundus olevat justkui nurga taga - koht, mis argielus end suurelt ei reklaami ja mis ei ületa igal nädalal uudiskünnist. Usun, et sinna tulek ning etenduse nautimine pakkus omajagu elamuse."

Foto: Alar Truu

Millist mõju avaldab toimumispaik moeetendusele? Kas sellele tuleks pöörata ekstra tähelepanu või jätta asukoht vaid taustsüsteemiks?

K.K: "Arvan, et moeetendus ongi rõivadisaini ja ümbritseva ruumi sümbioos ning seetõttu on neil teineteisele ka väga tugev mõju. Arhitektuur võib rõiva vormi, värvi, tekstuuri ja ka edasiantavat sõnumit toetada ja võimendada, halvemal juhul muidugi ka sellele vastu töötada. Ruumil on väga suur osa selles, kuidas me esitletavat tajume. Meid mõjutavad lisaks silmaga nähtavale ka helid, lõhnad ning ka see miski, mis mõnes paigas lihtsalt on. Kui vaadata mujal maailmas ringi, siis üha rohkem teevad suured moemajad koostööd mainekate arhitektidega, kes aitavad moeloojatel luua selle fooni, kust nende looming kõige paremini esile saab tõusta."

P.M: "Sündmuse korraldaja on produtsent, kes peab kokku tooma palju inimesi ja ideid. ERKI toimib nii-öelda MTÜ põhimõttel – seda teevad tudengid, kes saavad vaid mõned ainepunktid ning seda kõikide teiste loengute, oma eriala, töökohustuste ja pere kõrvalt. Selleks, et üks moeetendus jõuaks ka sügavamaid teemasid arhitektuurilises mastaabis põhjalikumalt lahendada  –seniste pingutuste juures näen, et selle saavutamiseks on vaja arhitektide, ruumikujundajate ja linnaplaneerijate suuremat kaasatust. Sisuka, tugeva ning nö arhitektuurilise lahenduse nimetuse saavutamise jaoks on neid minu arvates meeskondades vähe. Kutsun publikut üles nautima pakutavat butafooriat ja kunstilist vabavormilist mõttemängu, mis annab mõista ühelt poolt justkui kitsastest võimalustest, teisalt aga alternatiivide piiramatusest. Tõsimeelse arhitektuurilise püüdluse asemel minemaks kaasa lõbusa mängulisusega – küll ükskord saabub ka arhitektuurne viimistletus.

Arhitektuuriline objekt ise avaldab aga moe-show’le samavõrd mõju, kuivõrd avaldab kontserdile mõju selle toimumispaik. Mida pompoossem, ülevam ja väärikam, seda enam kanduvad need muljed üle etendusele. Mida hubasem, intiimsem, privaatsem on keskkond, seda rohkem tunnetavad ka vaatajad kogu etendust ja õhtupoolikut sellisena. Imelise elamuse saab publik just siis, kui nii ruum kui üritus on omavahel harmoonias, kui ruumi võimalused on edukalt maksimaalselt sündmuse kontekstile kohaselt ära kasutatud. Usun, et see on aga väga suur oskus, mis vajab kindlasti vilumust ja osavust, et seda siis tulemuslikult praktiseerida.  Kui inimene annab oma aja, et tulla kohale, siis pakkugem talle selle eest mõtteainet ja elamusi.

Foto: Tiina Kõrtsini

J.P: "Kindlasti mõjutab arhitektuuriline objekt moesõu või mis tahes sündmuse üldist nägu. Iga ruumi on võimalik erinevalt kujundada, kas siis üldiste lavalahenduste, valgustuse või muude sisekujunduslike võtetega. Usun, et näiteks 2014. aastal Kalevi spordihalli sisenedes ei tulnud kellelegi esmalt mõttesse, et tegu on spordisaaliga.

Ruum annab sündmusele näo ja võimalused ning on kindlasti üks olulisimaid aspekte kogu ürituse jaoks. Asukoht peab olema hästi kajastatud, et inimesed teaks, kuhu täpselt tulla, kuid samas etendus ise on see, mille pärast kohale tulla. Kontseptsioon, show ja toimumiskoht peavad looma kena terviku toetamaks etendust, mille ajal on tähelepanu keskpunktis kollektsioonid. Erinevate osapoolte vahel peab valitsema mõistlik balanss."

Foto: Alar Truu

Eesti pikima ajalooga moeetendus toimub tänavu Tallinna undergound-klubi HALL ruumides 26. mail, kus lavale astuvad 21 noore moelooja kollektsioonid. Käesoleval aastal puudutab moesündmus sotsiaalselt olulist teemat, juhtides inimeste tähelepanu privaatsusele nii virtuaalses kui meid ümbritsevas maailmas. ERKI moe-show' tänavune suurtoetaja on Nautica keskus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee