Blogija Leanika VetkaFoto: Erakogu
Blogid
27. aprill 2018, 13:00

BLOGIAUHINNAD | Blogija Leanika Vetka: blogi on minu vabadus kirjutada seda, mida ma tahan

"Blogi on lihtne tööriist, mille abil võid teha ükskõik mida, alustades maailma muutmisest ja lõpetades oma poenimekirja jagamisega." - autor teadmata.

16. juunil jagatakse taas Eesti blogiauhindu. Praegu saavad blogijad end veel võistlusele registreerida. Õhtuleht esitas oma blogi kirja pannud kirjutajatele kümme küsimust ning tutvustab blogijad teilegi. 

Nimi, vanus, amet: Leanika, 3. mail saan 22, olen lapsehoolduspuhkusel TTÜ üliõpilane. 

Bloginimi ja –aadress: Leanika Elublogi, leanikav.blogspot.com.ee

Lugejate arv päevas: Kui midagi postitan, siis kuskil 2000, kui midagi ei postita siis keskmiselt 500. 

Kui kaua oled bloginud: 6,5 aastat.

Kandideerimise kategooria: Pere- ja beebiblogid.

1) Kui blogiga alustada plaanisid, siis millised bloginimed laual olid? Kuidas sai valituks just praegune nimi?

Ma alustasin blogmist juba peaaegu 7 aastat tagasi ning otseselt polnud kindlalt ühtegi bloginime. Praegune nimi Leanika Elublogi sai mu nimeks aastal 2015. Panin sellise nime just sellepärast, et ma blogin üldiselt oma elust, mõtetest ja tegemistest.

2) Kas sul on teemasid, millel tahaksid avalikult sõna võtta, aga julgusest jääb puudu?

Eks ikka. Üldjuhul ma avaldan väga agaralt oma arvamust, kuid siiski on mõned asjad ning arvamused, mille ma jätan enda teada. 

3) Kas kirjutad postitusi pigem öösel või päeval? Miks?

Kirjutan oma postitusi peamiselt päeval. Kuna mul on lapsed, siis öid kasutan ma 99% magamiseks. Sinna ühe protsendi sisse kuuluvad aga ööd, kus mul vahel siiski uni kaob ning mil ma mõtisklen voodis igasugu erinevate teemade üle, millest suure tõenäosusega järgmisel päeval ka uus postitus sünnib. 

4) Kas oled mõelnud blogi asemel vlogida, sest blogimine on täna juba justkui eilne päev?

Ma vlogiks heameelega, aga ma olen selleks liiga häbelik.

5) Kas Eesti pisikese turu jaoks pole blogijaid juba liiga palju?

Blogijaid pole minu arust kunagi palju, sest ühe või teise jaoks leidub ikka keegi, kes tema blogi hea meelega loeb. 

6) Milliseid postitusi meeldib sulle kõige rohkem teha, kas jutu-, pildi- või videopostitusi? Miks?

Ikka jutupostitusi. Mulle meeldib kirjutada end ümbritsevast elust, probleemidest ning oma vaatenurkadest. 

7) Üks suur bränd pakub sulle väga head koostööd ja tahab kiitva postituse eest maksta väga palju raha. Tegelikkuses ei meeldi see toode sulle aga üldse. Kuidas käitud - kas pigem teed hea raha eest siiski positiivse arvustuse ära või kirjutad hoopis ausa arvustuse ning kaotad raha ja koostööpartneri?

Muidugi kirjutaksin ma oma ausa arvamuse. Mulle meeldib ausus ning räägin alati nii nagu asjad on, ilma neid ilustamata. Ma ei hakkaks oma lugejatele pähe määrima midagi, mis mulle endale tegelikult üldse ei meeldi. 

8) Mis on olnud kõige negatiivsem ja kõige positiivsem kommentaar läbi aegade sinu blogis? Kui palju läheb sulle korda (negatiivne) vastukaja, mida blogile saad? Kas võtad seda arvesse või ajad pigem ikka oma asja?

Kui aus olla, siis negatiivseid kommentaare saan ma harva. Palju on küll kommentaare, kus inimeste arvamus erineb minu omast, kuid ma ei nimetaks neid kommentaare negatiivseteks. Pigem on inimesed ikka positiivsed ning elavad mu tegemistele kaasa. 

9) Kui isiklik on liiga isiklik? Kas on mõni teema, millest oled juba hakanud kirjutama, kuid siis otsustanud, et see on liiga isiklik ning oled jätnud postituse avaldamata? Kui jah, siis mis teema? Kui ei, siis kas sinu arvates on mõni asi kirjutamiseks liialt isiklik?

On ikka juhtunud, et kirjutan postituse peaaegu valmis, aga jätan selle siiski avaldamata. Avaldada ei taha mõnda teemat just seetõttu, et tihti kirjutan ma üht, aga inimesed loevad sellest välja hoopis midagi muud. 
Üks postitus, mis mul mustandites seisab juba peaaegu pool aastat, on teemal "Alkoholivaba aasta". Aga ma ei ütleks, et ma jätan asju avaldamata seetõttu, et need oleks liiga isiklikud. Ikka pigem seetõttu, et ma olen vahel liiga arg, oma teistmoodi arvamust avaldama. 

10) Kas sinu päris esimene blogipostitus on kättesaadav? Millise tundega sellele tagasi vaatad? Ehk jagad ka meiega.

Minu esimest postitust saab lugeda SIIT. Kui ma 6,5 aastat tagasi blogimist alustasin, tegin seda pigem iseenda jaoks ja selleks, et üles kirjutada oma elu eredamad mälestused. Blogimine on minu vabadus. Vabadus kirjutada seda, mida ma tahan, iseenda, mitte teiste jaoks. 

Kuni 30.04 saab oma blogi Eesti blogiauhindade jagamisele kirja panna veebilehel eba.marimell.eu. Mais toimub rahvahääletus ning kõik saavad anda hääle oma lemmiku poolt. Tänavused Eesti blogiauhinnad jagatakse välja 16. juunil Tellisikivi loomelinnakus asuvas Vaba Lava teatrikeskuses. Üritus on mõeldud kõigile ja kohale on oodatud nii blogijad kui ka blogilugejad. Üritus on kõigile tasuta.