Hollandi kirjastaja: Eesti raamatuid aitab välismaal müüa meediakajastus

Korduvalt Nobeli preemiale nomineeritud Jaan Kross ongi põhjus, miks Lismanil eesti kirjanduse vastu huvi tekkis. Enne seda, kui ta 1999. aastal Prometheusesse tööle läks, oli kirjastus välja andnud kaks Krossi romaani. „Ma olin turistina Eestis käinud ja lugenud hollandi tõlkes „Keisri hullu“, mis mulle väga meeldis,“ meenutas kirjastaja läinud nädalal Londoni raamatumessil Õhtulehega vesteldes. „Kui ma esimest korda Frankfurdi raamatumessil käisin, siis läksin rääkima Ilvi Liivega Eesti kirjanduse teabekeskusest. Me kõnelesime Krossist ja võimalusest avaldada Hollandis rohkem tema raamatuid. Siis tõlkisimegi tema „Mesmeri ringi“ ja „Paigallennu“.“

Suhtlus Eesti kirjanduse teabekeskusega jäi püsima ning 2013. aastal kutsusid keskuse direktor Ilvi Liive ja välissuhete juht Kerti Tegem Job Lismani Eestisse kirjandusfestivalile HeadRead. Väliskirjastajad said festivalile sõita stipendiumi toel. „Nad arvasid, et mul oleks äkki huvitav näha, mis üldse Eesti kirjanduspildis toimub, ja see osutuski väga põnevaks. Kohal oli mõnusalt väike kirjastuste toimetajate ja kirjanike seltskond, nii oli lihtne üksteist tundma õppida,“ kiidab Lisman. „Seal sattusin ma Andrus Kivirähki raamatu „Mees, kes teadis ussisõnu“ otsa ja me andsime selle kolm aastat tagasi Hollandis väga edukalt välja.“

Lisman, kes on nüüdseks festivali HeadRead pidev külastaja, rõhutab, et kui tal poleks siinsete kirjandusinimestega isiklikku kontakti tekkinud, ei teaks ta Kivirähkist midagi. „Raamatumessidel käies on ringivaatamiseks ja kohtumisteks aega vaid mõni päev ja rääkiga tuleb inimestega kõikjalt maailmast,“ selgitab Lisman. „Eelkõige keskendume muidugi suuremates keeltes ilmunud kirjandusele. Hollandi kultuur on väga tugeva angloameerika, samuti saksa ja prantsuse orientatsiooniga. Ja suurriikides on palju kirjastajaid, muudeks kokkusaamisteks ei jää lihtsalt aega. Nii on stipendiumid ja festivalid väga hea moodus õppida tundma uusi kirjandusi.“

Krossi romaan neelas kahelt tõlkijalt kaks töö-aastat

28. veebruaril tuli Prometheusel välja Jaan Krossi esimene ja mahukaim romaan „Kolme katku vahel“. Raamat, mille hollandikeelne väljaanne „Tussen drie plagen“ on 1104 lehekülge paks, nõudis lausa kahe tõlkija – Frans van Nesi ja Jesse Niemeijeri – vaeva ja hoolt. „Neil kulus selleks umbes kaks aastat. Hollandis on vaid kaks tõlkijat, kes eesti keelest raamatuid tõlgivad. Sel puhul ühendasid nad oma jõud ja vaatasid muidugi, et tõlge saaks stiililiselt ühtne. See on nende tõeline meistriteos,“ arvab Lisman.

Kirjastaja ise luges ajaloolist hiidromaani kaks aastat tagasi suvel esmalt ingliskeelsena. „Lugesin õhtuti ja nädalavahetustel, sest olin päeval tööl, ja mul kulus lugemiseks ikka paar nädalat,“ muigab ta, et see oli paras ettevõtmine.

„Kivirähki müüsime me 5000 eksemplari, mis on Hollandis väga hea tulemus. Esimene tiraaž oli 3000 ja siis trükkisime raamatut juurde. Krossi avaldasime praegu 2000 eksemplari. See raamat maksab 40 eurot, mis on Hollandi standardite järgi nii suure teose puhul soodne hind, aga siiski võib see mõningate lugejate jaoks olla kallis,“ möönab Lisman ja lisab, et kui raamatut algse hinnaga ei osteta, tuleb hinda langetada.

Romaani müügiedu sõltub tema sõnul täielikult ajakirjandusartiklitest, mis peaksid lähinädalatel ilmuma. Väikerahvuste kirjandust turundades ongi suurim kaal ajakirjanike ja kirjanduskriitikute reaktsioonidel, seletab Lisman.

„Me läheneme olulistele väljaannetele ja tuntud ajakirjanikele ning pakume, et nad võiksid uut teost kajastada. Eriti toimib see süsteem Ida-Euroopa kirjanduse puhul, sest paljud Hollandi ajakirjanikud teavad Balti riike tänu Nõukogude taustale. Nad on külastanud Tallinna, Riiat ja Vilniust Nõukogude Liidu ajal ja pärast selle lagunemist, sest vast iseiseisvunud maades valitses uus ja põnev olukord,“ märgib Lisman, et siinne kirjandus pakub enim huvi ajakirjanike põlvkonnale, kes on 1980ndatel–1990ndatel ise Baltimaades käinud.

„Ma rääkisin äsja kahe kõige olulisema ajalehe ajakirjanikega ja neil on praegu Krossi raamatust kirjutamine käsil ja artiklid peaks iga hetk ilmuma. Ma olen üsna kindel, et nad kirjutavad sellest raamatust positiivselt,“ on kirjastaja optimistlik. 

„Kolme katku vahel“ on peale hollandi ja inglise keele ilmunud ka vene, poola, saksa ja soome keeles.