Tõnis ErilaidFoto: Tiina Kõrtsini
Blogid
15. aprill 2018, 19:57

Kuidas Rõuge prohvet veenis viinast ja seksist hoiduma

Vaevu oli vennastekogudusliikumine 1729. aasta paiku Herrnhutist Eestisse jõudnud, kui ka maarahva seas jutlustajaid tekkis. Üks silmapaistvamaid oli Tallima Paap, kubjas, kes kodukanti Rõugesse naasis ja seal oma jutlustega mõisahärradele rohkesti tuska tegi. 

Ta kõneles, et on jumalast läkitatud prohvet, kes peab rahvale õiget õpetust ja usku kuulutama. Paabu poolehoidjate nägemusis vaevlesid härrad pärast surma põrgus väävlijärves ja tema õpetuse järgi on mõisnikud saatanad, kellelt nende valdused tuleb käest võtta ja rahvale jagada.

Sotsiaalset võrdsust tahtis Tallima Paap edendada sellega, et kutsus loobuma uhketest rõivastest ja ehetest. Ta kinnitas, et abielukohustuste täitmine ja seks on tarbetu. Pigem tuleks tegelda enesepiitsutamisega. Peale seksi on ka viinajoomine pärispatt, millele tuleb lõpp teha.

Mõisnikele Tallima Paabu tegevus ei meeldinud, kuid talupojad hakkasid vastu, kui teda vahistada taheti. Jutlustaja põgenes Lätti, aga toodi sealt Tartu maakohtu ette.

Tõenäoliselt oli Paap esimesi, kes vanglas kohut oodates näljastreigi kuulutas. Kohtus jäi ta karistuseta, kuid loobus jutlustamisest.

Keisrinna Jelizaveta keelas vennastekogudused täna 1743. aastal.