Merle Parts meenutas kohtunikutöö koomilisi hetki: helistati narkotalust ja öeldi, et ei saa kohtusse tulla, sest saagi koristus on pooleli (25)

Tegelikkuses leidub naise tõsises töös ka naljakaid seikasid.

“Situatsioonikoomikast oli selline olukord, et pidi algama üks istung, ühe süüdistatava suhtes. Ütleme tinglikult, et ta nimi oli Ivanov ja tegemist oli narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, hoidmiseag. Istungi aeg on juba täis, tahan hakata saali minema, aga heliseb telefon. Helistab inimene, kelle emakeel ei ole eesti keel, aga ta püüdis seda rääkida. Helistab ja ütleb: “Proua Parts, kas teil on Ivanoviga kohtuistung?” - “Jaa.” - “Vot ma siit narkotalust helistan, ta ei saa täna tulla, meil on saagi koristus pooleli!”,” meenutas naine tragikoomilist olukorda. 

“Tegelikult oli asi väga lihtne, tegu oli rehabiliteerimiskeskusega, kes ongi talu ja nad teevad talutöid ja seal ongi narkomaanid, aga kuna helistaja ei valdanud hästi keelt, ta üritas anda endast parimat, et seda edasi öelda, aga situatsioonikoomika missugune!” selgitas Parts.

Lisaks meenutas naine olukordi, kui kohtusaali on ilmunud ilmselgelt joobes ja alkoholilõhnadega kohtualuseid. Ühel korral oli samuti saalis üks kohtualune, kes kohtust nii kaugele kui võimalik, eemale hoidis. Kaitsja läks süüaluse juurde ja ütles: “Ma ju ütlesin sulle, et ära ole joonud, sellelel kohtunikul on nina nagu kõrberebasel!”

Margna ja Jõekalda uurisid kohtunikult ka seda, kuidas ta küll oma raskest päevatööst puhkab ja ennast laeb, kas ehk mõnda lemmiklooma silitades? Naine tunnistas, et tal ei ole kodus mitte koer, vaid terve loomaaed!

“Mul on kaks saksa lambakoera, neli chihuahuat, õuekass. Siis on mul loodusesõbrast poeg, kellel ongi miniloomaaed. Ma võin loetleda, mis loomad sinna kuuluvad, aga see saade saab enne otsa, kui ma loetletud saan,” naeris ta. “Aafrika siil, kilpkonn, akselotid, akvaarium, hamster, merisead, kanaari linnud, vutt ja kass,” loetles ta siiski kõik koduloomad ette.

Parts rääkis, et tema poja eluunistus on saada loomaarstiks ja seetõttu tegeleb ta loomadega hea meelega, vaid koerad on naise enda hoolitseda. 

Kuna naine on ka eestlaste seas üsna tuntud inimene, tunnistab ta, et tema poole on ka avalikes kohtades pöördutud. Ühel korra kohta oli tal aga hoopis humoorikas seik rääkida: “Mina ja minu abikaasa läksime õhtust sööma ja sinna saabusid ka hulk noori inimesi. Tulevad meie laua juurde ja ütlevad: “Oi, kuulsused on ka väljas, vabandust, et tülitame, tahaks autogrammi saada.”. Mina  kohe ajasin ennast puhevile ja siis nad pöördusid mu abikaasa poole ja ütlesid: “Härra Jõekalda, võib-olla te annaksite oma autogrammi?”,” itsitas ta, nentides, et tõepoolest sarnasus tema abikaasa ja Jõekalda vahel oli täiesti olemas.