Juhan Paadam Eesti eurolaulust: mida vähem võidust räägitakse, seda kindlamalt see tuleb (15)

Oled Eurovisiooni lauluvõistluse meeskonna juhtimisest nüüd eemal olnud 10 aastat. Millise (kõrvaltvaataja) pilguga sa hetkel seda konkurssi oled jälginud?

Ikka huviga ja kriitiliselt (endise) produtsendi pilguga.

Mart Normet on välja käinud lause, et üle aastate on võimalus võita. Kuidas hindad sina meie tänavust eurolaulu?

Kõik lähevad konkursile võitma. Ma pole kohanud ühtegi delegatsiooni ega artisti, kes on tulnud lihtsalt osalema. Kogu lauluvõistluse atmosfäär kütab üles võitlusvaimu ja kruvib närvipinged meeletutesse kõrgustesse. Igas elemendis, igas faasis, igas kodustele telekanalitele antud artisti, muusiku või ka produtsendi intervjuus on seda elevust tunda. Tähtis on, et pinge ei ole tajutav laval ega ekraanil, sest soovitud tulemus sünnib. Ärgem jätkem seda olulist tõsiasja kahe silma vahele, suuresti kordumatus hetkes hiigelsuure teleauditooriumi ees.

Selle aasta lugu mulle meeldib. Mulle meeldib see terviknumber. Laul on kahtlemata eristuv ja see loob võimalusi. Ooperihääli on Eurovisionil olnud ennegi, viimati möödunud aastal. Olen varem korduvalt öelnud ja jõudnud juba sel aastalgi kommenteerida, et mida vähem võidust räägitakse, seda kindlamalt see tuleb.

Kui suur roll on muusikal ja esitajal? Tervik, kindlasti. Aga väga sageli langeb hea lugu finaalist välja, kuna esitajal puudub karismaatilisus, oskus meediaga suhelda jne.

Kogu võiduvalemi olulisim osa on loomulikult esitaja – hea loo šarmantne interpreet! Ja seda kahtlemata koos telerežiiga! Seda viimast ei tohi alahinnata. Eelmise aasta Salvador Sobrali esitatud imeliselt liigutav "Amar pelos dois" annab vastuse su küsimusele.

On teada, et Eesti eurolaulu esitus peaks maksma minema 65 000 eurot. Samas on teada ka see, et hetkel, pool kuud enne võistluse algust, ei ole seda summat. Kas sinu arust peab selle raha kuskilt leidma või peab meeskond projekti muutma?

Kuna ma ei tea produtsendi võimalusi, siis ei tahaks ma hakata spekuleerima tema võimalike käikude üle. Minu arusaamise kohaselt ei saanud projektorite teema tiimi välguna üllatada. Enamasti on produtsendil varuvariandid ikka tagataskus olemas. Olen arvamusel, et üldrahvaliku mureõhkkonna tekitamine Elina kleidi ümber ei ole asjakohane. Seejuures pean silmas ERRi iga-aastast riigieelarvelist eraldist avaõigusliku ülesande täitmiseks ja juhatuse strateegiat selle ressursi kasutamisel – lihtsustatult öeldes, kas suunata raha portaalidesse või teha kvaliteetseid tele- ja raadiosaateid.

"Selle kleidi tootmine ei ole üldse nii kallis, pigem mängivad seal rolli kõik need projektorid, nende rent, kõik see tööjõud, mis seal taga on. Eurovision on ilus laulukonkurss, aga samas on see konkurss, kus riigid näitavad, kui ägedad nad on, kui hästi nad suudavad end presenteerida," on lauljanna Elina Nechayeva „Ringvaatele” antud intervjuus öelnud. Mida arvate teie selles mõttest? Ilusat kunsti on võimalik luua ka väikeste vahenditega, kas mitte?

Kasutame veelkord Sobrali näidet – kui tõeliselt väikeste vahenditega on võimalik teha hingeminevat kunsti. Sinu toodud tsitaat kõneleb esmaosaleja õhinast ja see on tore. Aga Eurovisioni lauluvõistlusel võistlevad eelkõige teleorganisatsioonid ja nende poolt viisil või teisel valitud artistid ja heliloojad. Riigi roll võib muutuda oluliseks siis, kui võitnud teleorganisatsioon hakkab korraldama niinimetatud suurt lauluvõistlust. Siingi on riigiti erinevaid traditsioone. Aga loomulikult on emotsionaalselt ülivõimas kui meie trikoloor lehvib jätkuvalt teleekraanil paarisajale miljonile silmapaarile.

Muusikatööstus on muutunud ja muutub, samas eelmise aasta Eurovisioni võidulaul näitas, et muusika ei ole veel surnud. Kuidas teie seda kommenteerite?

Muusika elab! Kõikides oma tuntud ja uutes žanrites. Elab ooper, elab ka Eurovisioni lauluvõistlus oma kõikvõimalikes modifikatsioonides! Kuuldused mõlema kiirest kadumisest on tugevasti liialdatud. Pileteid Euroopa ooperimajadesse on üha keerulisem saada ja lauluvõistluse reitingud ei näita kahanemise märke. See on huvitav analüüsikoht, aga sellest ehk mõni teine kord.

Kas teile meenub mõni eelnev aasta, mil rahateema on nii üles tulnud ja soovitud lõpptulemus on jäänud mingil põhjusel raha taha?

Rahaküsimus kerkis esimest korda üles 1956. aastal Eurovisioni lauluvõistluse loomise kontekstis. Sellest ajast peale on teema pidevalt aktuaalne. Sageli jääb mõni idee oma täiuslikkuses tõesti rahapuudusel teostamata. Eurovisioni lauluvõistlust on võidetud nii väikese kui küllusliku eelarvega. Võti on alati loomingus ja tähtede seisus ka.