Inimesed

ÕHTULEHT LONDONIS | Piret Raud: vend õpetas mulle, et omalooming on alati erilisem kui teiste jäljendamine 

Kais Allkivi, London, 11. aprill 2018 13:39
„Mul on vedanud, mul on olnud pisut õnne,“ vastas Piret Raud küsimusele, mis tunde tekitavad temas oma kirjandusega piiri taha jõudmine ja esinemised välismaal. „Ja ma olen ka töökas,“ lisas ta häbelikult muiatesFoto: Priit Hõbemägi
„Kui ma olin väike laps, siis joonistasin tihti järele raamatuillustratsioone, mis mulle meeldisid. Aga mu kümme aastat vanem vend ütles: „Pea meeles, Piret, et su enda looming on alati unikaalsem ja erilisem kui teiste kunstnike koopiad,“ meenutas lastekirjanik ja raamatukunstnik Piret Raud Londoni raamatumessil esinedes. Neid vend Rein Raua õpetussõnu on ta endaga kaasas kandnud kogu elu.

Piret Rauda usutles teisipäeva pärastlõunal kunsti- ja lasteraamatute toimetaja Roger Thorp Briti kirjastusest Thames & Hudson, mis annab sel aastal välja Pireti esimese ingliskeelse raamatu. Kui Thorp kiitis Eesti illustraatori isikupärast joonistusstiili, kinnitas too: „Originaalsus on mulle väga oluline.“

Ta lisas, et muidugi ta imetleb teiste kunstnike töid. „Aga ma eelistan otsida inspiratsiooni loodusest ja maailmast enesest, mitte laste ennast nii väga mõjutada teistel illustraatoritel.“

Piret Raud ja Roger Thorp Briti kirjastusest Thames & Hudson.Foto: Priit Hõbemägi

Kuigi talle meeldib vaadata kolleegide värvikirevaid joonistusi, on tema enda pildid tuhmimate värvidega või sootuks mustvalged. See võib Pireti sõnul tuleneda Eesti loodusest ja kliimast. „Eesti on maa, kus pool aastat on puud lehtedest paljad. Maas on lumi ja puud on mustad. Värve on vähe. Ka teistel aastaaegadel on ilm tihti üsna hall. Võib-olla on see minu värvivalikule mõju avaldanud,“ mõtiskles Piret. „Looduses leian ma inspiratsiooni mullast, juurtest, mitte niivõrd õitest,“ märkis ta.

Peale looduse on teda mõjutanud Tallinna vanalinn, kus ta koos vendade Reinu ja Mihkliga üles kasvas. On ju keskaegsed paekiviseinadki hallid.

Juturaamatutele joonistab Piret sageli mustvalgeid pilte, pildiraamatutes on keskendunud värvidele. „Enamasti sõltub valik sellest, mis tujus ma juhtun olema,“ avaldas ta. „Pärast mitut mustvalgete piltidega raamatut tahan jälle joonistada värvilisi pilte ja vastupidi. Sama lugu on kirjutamise ja illustreerimisega. Üht asja tehes hakkab igav ja siis vajad vaheldust.“

Kasutab nõukogudeaegseid pliiatseid

Roger Thorpi väitel hämmastas tema kirjastuses kõiki, kui peenelt ja täpselt on Pireti pildid joonistatud. „Ma kasutan vanamoelisi nõukogudeaegseid pliiatseid ja kastan need tindi sisse,“ kirjeldas Piret oma tehnikat. „Need pliiatsid on nii head, aga neid ei valmistata enam. Mõned mu kunstnikust sõbrad on mulle andnud viis, kümme või viisteist pliiatsit. Ja ma kardan, et varsti ei ole mul enam ühtegi sellist pliiatsit alles. Mis ma siis peale hakkan? Olen proovinud palju erinevaid pliiatseid, aga need on mu lemmikud,“ on Piret veidi murelik.

„Mul on vedanud, mul on olnud pisut õnne,“ vastas Piret Raud küsimusele, mis tunde tekitavad temas oma kirjandusega piiri taha jõudmine ja esinemised välismaal. „Ja ma olen ka töökas,“ lisas ta häbelikult muiates. Foto: Priit Hõbemägi

Ta on enda sõnul ühtaegu minimalist – sest tema piltidel pole ülearu detaile – ja perfetsionist, sest iga punkt ja joon peab olema oma kohal. Punktitehnikas joonistamine nõuab palju aega ja kurnab ka silmi. „Pärast iga raamatut on mul vaja silmaarsti külastada ja uus prillipaar osta,“ muigas Piret.

Illustreerimistrendidest kõneldes nentis ta, et on inimene, kellele trendid väga ei meeldi – joonistades on tähtis kirg, mitte trendide tabamine. „Maailm on internetiajastul muutunud nii väikseks, et mõjutused levivad kergesti ja trendid on kõikjal sarnased. Tänapäeval on probleem, et kui mõni tõeliselt isikupärane ja huvitav illustraator saab tuntuks, hakkavad sajad teised teda järgima ja kopeerima. See muudab tervikpildi nii üksluiseks. Näiteks Bologna lastekirjanduse messil on nii palju raamatuid, mis näevad nii sarnased välja,“ rääkis Piret. 

„Mul on hea meel, et ma teiste kunstnike töödest nii vähe teadsin, kui ma ise kunstiakadeemias õppisin,“ mainis ta. „Ma ei teadnud, mis maailmas toimus. Noore kunstniku jaoks on väga keeruline seista vastu kiusatusele teha midagi samamoodi kui teised nint püüd tõesti otsida omaenda stiili. Sul peab olema väga tugev iseloom.“ Ka kirjanikud ei peaks Pireti meelest loovkirjutamise kursustel saadud nõuandeid liialt tõsiselt võtma, sest see summutab omapära.

Armastas juba lapsena mustvalgeid pilte

Pildid on Pireti sõnul raamatus tekstist tähtsamadki. Ilusate piltidega, aga nigela tekstiga raamatut on vähemalt tore vaadata, vastupidisel juhul on lugu kehvem.“ Eri illustratsioonid võivad ka mõjutada seda, kuivõrd üks ja sama raamat lugejale meeldib.

„Eesti versioonis raamatust „Alice imedemaal“ olid kunstnik Vive Tolli illustratsioonid. See on tegelikult ilus raamat, aga mulle need pildid lapsena eriti ei meeldinud ja see polnud mu lemmikraamatute hulgas. Aga kui ma sain kümneaastaseks, tõi perekonnatuttav Soomest sealse variandi Alice'i raamatust. Selles olid originaalpildid ja ma armastasin seda raamatut – samal lool oli minu jaoks hoopis teine maik,“ jutustas Piret. „Ma olin muidugi imelik laps, mulle meeldisid juba siis mustvalged pildid.“ Siiski on ka britid Lewis Carrolli kuulsa lasteraamatu kordustrükkides jäänud juba150 aastat truuks illustraator John Tennieli piltidele.

Lapsepõlve mäletab Piret üldiselt helgena: „Raamatuid, mida lapsena lugeda, oli lai valik. Kuigi me elasime raudse eesriide taga, tõlgiti eesti keelde palju raamatuid näiteks poola ja ungari keelest. Meil ei olnud küll Miki Hiirt ja Disneyt, aga raamatud, mida me lugesime, olid tõesti head.“

Pireti uus lasteraamat aga kannab pealkirja „The Ear“ („Kõrv“) ja selle peategelaseks on kunstnik Vincent van Goghi äralõigatud kõrv, mis avastab ühel hommikul, et ülejäänud pea on kadunud. „Kuulsin lugu van Goghi kõrvast lapsena, ilmselt jutustas seda mulle taas vanem vend. See tundus väga põnev ja imelik. Ning mis on põnev ja imelik, töötab alati lasteraamatutes hästi,“ arvab kirjanik.

Samal teemal

16.03.2018
Hollandi kirjastaja: Eesti raamatuid aitab välismaal müüa meediakajastus
14.03.2018
Kuidas Eesti kirjandus laia maailma lennutada?
13.03.2018
ÕHTULEHT LONDONIS | Maarja Kangro: Lätis ja Leedus on naiskirjanikud võimsamalt esil
11.03.2018
ÕHTULEHT LONDONIS | Mihkel Mutt: kirjanik võib isegi sõbra matustel mõelda, kuidas ta toimuvast kirjutaks

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee