KATRIN LUSTI BLOGI | Miks on vaja inkassofirmadele riiklikku järelvalvet? (74)

tuleb kohtusse kaevata ja ummistame nende tegevuse ära ja küll siis mõtlema hakkavad, kas tasub ikka võõrast raha noolida. Komposteerime samuti ajusid, mis ka neid halvab, kui ei saavutagi õigust, mida meie riigis lihtsalt polegi.

Riik ja uurimisorganid võiksid koos inkassofirmade tööd kontrollima hakata. Siis sealt tuleks välja sellised ebaseaduslikud teod, mille järgi võiks neid kohtu ette viia!

Kui maksate neile inimkonna põhjakihist inkassotegelastele kasvõi ÜHE sendi- siis olete kogu võla omaks võtnud ja nii leiab ka kohus- seega las jauravad, las panevad mingitesse nimekirjadesse- nendes on kogu kogu elanikkond varsti niikuinii.
Kui asi lähebki kohtusse, siis tuleb igal juhul odavam, kui neile maksta.
Ei mingeid läbirääkimisi pättidega!

Ülim võim raha sissekasseerimisel Eestis on tegelikult kohtutäituritel ja seal ei aita ka seadused.
Mina avastasin ühel päeval (keegi mulle sellest ei teatanud), et mul on pangast läinud "kaduma" 55 eurot. Asja uurides sain pangast teada, et selle oli minu kontolt omastanud üks Eestis tegutsev kohtutäitur. Uurides kohutäiturit minu raha omastamise kohta selgitusi, sain lõpuks teada, et tegemist oli 12 aastat vana nõudega liikluspolitseist. Mingi väidetav turvavööta sõit. Politseist selle väidetava trahvi kohta uurides selgus, et politsei ei säilita selliseid dokumente üle kümne aasta ja lisasid, et see on niikunii aegunud trahv. Nii et tegemist oli minu raha ebaseadusliku omastamisega kohtutäituri poolt.
Aga see ei olnud probleem kohtutäituri jaoks. Kohtutäitur irivitas telefoni ja soovitas kohtusse anda, kui mul pretensioone on. Ilmselt ongi see mingi levinud raha omastamise viis - saata välja X hulk võlateatisi (mille kohta pole enam ühtegi paberit ega võimalust ennast kaitsta) ja siis kõigile kaeblejatele pakkuda võimalust kohtusse minna. Muidugi ei hakka keegi 50 euro pärast kohtuuksi kulutama ja nii see omastatud rahake sisse voolabki. Äärmisel juhul ilmselt, isegi kui kohtusse minna, kantakse see omastatud raha lihtsalt kontole tagasi ja sellega asi lõppekski. Keegi kannaks vastutust.
Probleemi tõsidus seisneb ka selles, et pank ei kontrolli ega vastuta kohtutäituri nõuete eest - kui kohtutäitur pangale nõude saadab, siis tuleb seda täita. Raha kantakse kliendi kontolt kohtutäiturile üle ja panka ei huvita, kas see on ka seaduslik. Vähe sellest - pank ei vaevu sellest klienti isegi mitte teavitama!
Kui ma palusin pangal minu kontolt ebaseaduslikult omastatud raha kontole tagasi kanda (sest pank kandis minult luba küsimata minu raha võõra inimese kontole), siis pangast öeldi, et see on minu ja kohtutäiturivaheline asi ja nemad sellesse ei sekku - meie andsime sinu raha ära, sina mine küsi tagasi! Samas ei ole see ilmselt ka panga süü, vaid tegemist mingi idootse auguga seadustes, kus pangal ei ole mingit kohustust kontrollida ega ka vastutust kohtutäiturite ebaseaduslike tehingute eest, kuna ilmselt kohutäituri nõue on ülimuslik ja pank lihtsalt täidab seadust.
Kanntajaks pooleks jääb lihtne inimene kes jääb kahetsusväärselt kahe suure - kohtutäituri ehk riigi ja suure panga vahele. Ainus kaitse enda õiguste eest seista on kohtusse minna. Aga kes hüvitab kogu selle emotsionaalse ja kurnava protsessi? Kes läheb 50 euro pärast kohtusse riigi vastu?

kohtutäituritel on friiklikku järelvalvet kui muda aga mitmed kohtutäiturid on ikkagi võlgniku raha hoopis oma tasku pannud

Luxemburg, kesklinn, raudteejaama kõrval asuv korrusparkla, kaamerad, liftid, WC-d.
Jätame oma van-i üsna kõhklevalt sinna, sest meile jääb ebaselgeks, mis see luksus maksab.
Kolme tunni pärast oleme tagasi ja peame väljasõidul tasuma parkimise eest.
KOLME tunni parkimise eest korralikus parklas, kesklinnas võeti 1,2 eurot, tund parkimist maksis 40 senti!
Riigis, milles on Euroopa kõige kõrgemad palgad!
Peale seda ma keeldun suvalise mudaaugu eest üüratut hinda maksmast!
Ehk seepärast ongi Luxemburg rikas, et rahvast ei nöörita? Ka bensiin on seal samas hinnas või odavam kui meil siin.

asutame kutsekoja ja hakkame välja andma inkssaatorite kutsetunnistusi,
siis seame sisse inkasaatorite litsentsid. täielik jama.
saates oli kõik näha, nõuded kadusid, viiviseid ja sissejõusmistasu oli arvutanud keegi tundmatu kolmas või neljas ...
tarbijakaitse tuleb luua, parem on inimeste enda poolt rahastatud ühistuline tarbijakaitse ning siis koos koondatud nõetega saab nendelt inkassatoritelt hakata kahjusid sisse nõudma ja ettevõtluskeelde panema

vigu saates palju, leppetrahvi nõudeid oli 17 tk, igaüks 30, ei olnud üks nõue summas 510.
seega sissenõudekulu mitte 30 eurot nagu katrin arvas, vaid iga 17 nõude pealt 30.
kus küll katrin sellise turaka leidis.
kõige tähtsama jättis katrin ütlemata, inkassofirma poolt pidev ahistamine on alates 01.07.2017 kvalfitseeritav kuriteona

Mitte ainult inkassofirmadele pole vaja (?) järelevalvet, vaid riigiasutustele enestele on ka vaja
hädasti järelevalvet. Eestis peaks kehtima Riigivastutuse Seadus, kuid kas keegi teab, mis ja kas
seda üldse on riiklike rikkumiste puhul rakendatud, et inimesed sellest ka reaalset kasu (õiglust)
saaks ammutada. Kas sina tead? Mina küll mitte. Millegipärast poevad vastutavad riigiametnikud
põõsasse, kui hakatakse rääkima nende vastutusest selle seaduse raames!

muidugi ei öigusta,kui inimene elab nii, et ei maksa jne...aga meie riigis on terve hulk asjapulki., kes nagu peaksid öigluse ja pettuste eest seisma ja omama järelvalvet kahtlaste oraganisatsioonide ja valede asjade vastu seisma ja söna vötma ja reageerima...kus NAD on,ainult lubadused....vanasti öeldi-suured vargad töllas, väiksed völlas.. sama lugu kestab ju...

veel 2016 andsid saamahimulised laenufirmad töötutele laenu;tõmmates naiivsed kodanikud võlaorjusesse ja siis saadavad kuritegelikud inkassod ja kohtutäiturid ka veel kraesse-

Hea ja informatiivne saade oli. Ise pole küll sellise teemaga kokku puutunud aga nüüd targem. Mis muidugi ei anna õigustust sariparkijale, kes teenuse eest ei maksa.

Põhimõtteliselt pole inkassofirmadel agunud nõuete kättesaamiseks palju võimalusi, nad küll võivad jätkata nõudmist ja spämmimist. Üks moodus, kuidas neid aegunud ja valenõudeid välja pressitakse on Creditinfo. Ühesõnaga, võetakse mingi lambist imetud summa ja saadetakse krediidiinfo (krediidiinfol on mugavalt selleks vastav teenus) vahendusel kiri, kui ära ei maksa, siis panevad nõuded krediidiinfosse üles. Sellist valeinformatsiooni ja valenõudeid on krediidiinfo täis, mitte keegi seal millegi eest ei vastuta, seadused on selle koha pealt puudulikud, või siis vilistatakse kõigele. Point on selles, kui nendel nõuetel oleks alust, oleks võlanõudjad ise võla enne aegumist kohtusse andnud. Kuna aga inkassokelmust eestis ei kontrollita ja tagajärgi pole vaja karta, siis võib Creditinfo vahendusel inimesi laimata, spämmida ja ähvardada. Ühesõnaga jõudu Lustile, kõik see on ainult veepealne osa, kuidas finantskelmused Eestis toimivad.

saatke sõna otseses mõttes inkasso pekki, kui nõudma hakatakse ebaseaduslikult, siis otse kohtusse. olen ise võlgu inkassole juba 20 aastat, aga nad ei saa sentigi minu käest, sest olid lollid, et ostsid kunagi minu võla välja ja nüüd pole midagi teha, hirmutada võivad omasuguseid, mina neid ei karda.

Kui riik ei saa võlgade sissenõdmistega ise hakkama ei saa ta ka inkassofirmadega hakkama.Lustil lihtsam inkassosid süüdistada kui riigi õigussüteemiga võidelda,kust probleemid tekivad.Reaalsus on aga see,et õige hõlma ei hakka keegi ja kui ongi seda tehtud siis hoopis sellest võiks Lust alustada,mitte populismiga tegelema.

Inkassondus on saamas anarhiaks kuubis.Mängitakse inimeste emotsioonidel ja rumalusel.Kui inkassofirma kirjas on - et kui võlga 32 EURO ja 120 EURO mingi menetlustasu siis kohaldatakse riigist lahkumise keeldu, vara arestimist,kinnipidamist jne., siis kes juuraga on kikku puutunud naerab ennast kõveraks, sest kõiki neid asju saab teha kohus ja inkassofirma mingi mõnekümne euroga ka kohtusse ei lähe sest tuleb maksta riigilõiv ja pole sugugi kindel et saabuv kohtulahend.

Need kohtutäiturid on sama ülbed,võimatu rääkida nendega üks selline asub Põlvas.

Karta on kui praegu hakataks inkasso jõmme uurima, jääksid üle poole tegevusloast ilma!

Väga eksitav saade! Võlad ei aegu (kui just kohtusse ei taha pöörduda, millel on tõesti 3 a tähtaeg viimasest maksest), ka 20 aasta pärast on võlg olemas kui seda ei ole tasutud!!! Ja mis puutub parkimiskelmi siis sain aru, et seda justkui õigustati - nii võib teha ja korduvalt ja korduvalt. Ja siis kui on suurest hulgast kordades 17 trahvi saadud (mis on võibolla 1/3) siis on kõik teised süüdi. Selge see, et inkasso läks ka summaga liiale, mida küll vabandati välja eksliku veaga! Kokkuvõtteks - kõik tasuta parkima ja petma ning hiljem kutsuge LUST :)

Lusti saates jäi firma suuremastaabilise kelmuskatsega vahele - mis ette võetakse ,kas omanikele vähemalt trahv ja ettevõtluskeeld

Ma olen kuulnud , kui ei maksa inkassole siis on neil veel vöimalik röövida pangakono tyhjaks ja sinna ei jäeta ka elamisraha.Ma ei saa sellest inimesest aru , miks ta maksis ligi 10000 euri rahvinöude ja siis andis asja avalikusele.Ta oleks pidanud ennem Kuuuurja saate poole poorduma ja see trahvi nöue oleks peatatud.Ise olen saanud trahvi kiiruse yletuse kohta ja ka seal on lisaks hoiatustrahvile lisatud polisei poolt veel menetlussumma , mis on suurem kui trahv.Kats peaks ka selle teema yles vötma , miks on politseipoolt kiiruse yletuse kohta veel menetlusraha ja see tuleb ka selle politsei nime kontole kanda , kes seda menetles?Ma selle teemaga ei tahaks ise avalikult Kuuuurija saatesse poorduda , kuid minu trahv oli 20 euri ja menetluskulu umbes 40 euri , ma loodan , et selliseid trahve on ka teised saanud.

Hülge möla suhu tagasi! Kohtuotsus ei aegu. Küll on sisse nõudmise aeg 10a. kohtutäituril, siis peatub sissenõudmine. Aga kui enne seda esitada uus avaldus, siis ei peatu sissenõudmine. Tsiviilnõudel peab võlglane ise kohtusse pöörduma ja paluma enda võlgnevusest vabastamist, aga siis juhtub sageli sedasi nagu pertelsoniga, ei vabastata.
www.taitur.net/artiklid/millal-noue-aegub
www.ohtuleht.ee/804970/kohus-ei-vabastanud-indrek-pertelsoni-volgadest

21. sajandil Eesti Vabariigis on lubatud ähvardamine, laimamine ja väljapressimine - sellega inkassofirmad tegelevadki, et nõrganärvilisi panna neile raha maksma!

aga lihtsa inimese tühjakslüpsmist ei takista keegi, peale Katrin Lusti.

Järelevalvet oleks vaja ka parkimisfirmadele, eriri Ühisteenused AS-le. Vaietele järeleandmisi ei tehta, kuigi nõudjatel pole sageli õigus. Aetakse segamini viivistasu ja leppetrahv, eramaad pole nõuetekohaselt tähistatud, parkimistingimused on vastuolulised. Inkassole antakse nõue üle 14-päeva möödudes, samas kui vaidele vastatakse 30-päevase tähtajaga.
Kuna eraisikud pole juristid ja õigusabi palkamine kallis, lüüakse käega ja makstakse ebaõiglane trahv ära.

Tean ka üht tuttavat, kes maksab igal kuul kolmveerand palgast.
Võiks ju arvata, et mõne aasta pärast on asi makstud, aga nii see Eestis küll pole - võlg hoopis suureneb kogu aeg.
Puukide pidu on üllatavates mõõtmetes ja rõhutakse inimeste rumalusele.
Eesmärk on ära võtta kogu inimese vara või mis veelgi parem - pidevalt rahateeniv ori.
Ja kõik see on väidetavalt täeisti seaduslik.
Ma usun, et isegi Al Capone keeraks hauas ringi, kui ta teaks, mismoodi inimesi tühjendatakse tänapäeval- ei peagi ähvardama, lihtalt pane paberile number, mida orjalt soovid.

Jah, ikka riikliku järelevalve alla. Eranditult kõik inimeste ja firmade tegevused tuleks panna riikliku järelevalve alla. Siis poleks vaja inimestel endil üldse mõelda. See on ju tõeliselt kurnav kui inimene peab ise mõtlema ja otsustama ja omaenda elu üle vastutama. Lisaks oleks suur pluss see, et jõudsalt väheneks tööpuudus, sest järelevalvajaid ja juhendajaid, kes teavad kuidas peab käituma, peaks olema jälle palju enam. See on igati eesrindlik mõte, et delegeerime oma mõtlemise ja vastutuse täielikult riigile.

Mitte ainult inkassod vaid ka sms laenud. Pigem peaks need asutused üldse sulgema. Tean juhtumeid, et sms laenud paiskavad oma võlgnike korraga mitme inkassole ja eri kohtus nõutakse välja ühe võla asemal mitu. Kedagi ei huvita see. Inimene ei oska enam midagi peale hakata ja õigust ei saa kusagilt. Lust kirjutas, et kustub võlg 3 ja 10 a. Paraku reaalses seda ei kehti. Kohtutäiturid nõuavad isegi 15-20 a. võlgu tagasi ja kui inimene julgeb mainida, et mõõdas on 10 aastat saab veel sõimata. Pidi olema uus seadus, et üle 10 a. võlad kustuvad alles aasta 21. Ka kohus ei kustuta neid võlgu, kui on juba üle 10 a. vana võlg ja kohtutäitur mitte ammugi. Intress on neil kõigil 100 või isegi 150 % Elagu Eesti ja nende seadused.

sest järelvaatajad riigikogust on ka seal osanikud.

Paljusid seadusi hoitakse lausa saladuses.Näiteks ei saa paljud inimesed abi, sest nad ei tea oma õigusi ning ametnikud kes teavad, need ei räägi.Olen sageli mõelnud, et seadusi võetakse vastu selleks, et mängida euroopat, tegelikkuses aga seadused ei toimi, sest seda ei tahetagi.