GALERII | Lõbusad klaveriloomad innustavad lapsi klaverimängu õppima (1)

„Klaveriloomade lugudes justkui koguaeg toimub midagi. Iga pala räägib oma loo,“ kiidab üheksa-aastane Gerty Sulakatko, et lõbusate loomapiltidega illustreeritud nootide toel on mõnus klaverimängu õppida. Gerty on üks kümnest Eestimaa lapsest, kes sai võimaluse astuda üles EV100 muusikasündmuste programmi kuuluvas koguperelavastuses „Klaveriloomad. Elu muusikas“, mis eelmise nädala lõpus Eestimaal ringkäiku alustas. Internetikonkursi võitnud Tartumaa tüdrukut saab esinemas näha kontsertlavastuse viimasel etendusel 20. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. 

Kui enne konkurssi ei teadnud Gerty klaveriloomadest midagi, siis nüüd harjutab Tartu valla muusikakoolis klaverimängu õppiv piiga juba teist selle sarja pala.

Ülesastumise pärast pole tal tarvis pabistada, sest tema esinemine on juba linti võetud ning tüdruku ülesandeks jääb lavale vaid kummardama minna. Nagu teistelgi etenduses osalevatel lastel.

Küll aga tunnistab pianist ja helilooja Katri Rebane, et oli esimese kontserdi eel veidi pabinas. „See kuulub ju asja juurde!“ naeratab ta vaatamata sellele, et klaveriloomad on lapsi rõõmustanud juba kümmekond aastat ja on alati hästi vastu võetud.

Vaheldus igavatele noodiraamatutele

Klaveriloomad sündisid ajal, kui Katri oli lastega kodus. „Lapsed olid väikesed ja aeg kiire. Ma oli pianistina harjunud klaverit noodist mängima, kuid nootide lahtivõtmiseks polnud aega,“ meenutab ta. Jõudehetkedel istus ta korraks lihtsalt klaveri taha mängima ja see tundus ühtäkki lahe tegevus.

Kui Katri üht improviseeritud lugu kuulis tema kunstnikust õde Kerstin Hallik, sattus temagi kuuldavast vaimustusse. Tal tekkisid Katri palasid kuuldes kujutluspildid ning üsna kiirelt leidis ta iga pala peategelasele inimese nime kandva looma kuju tükis oma iseloomu ja veidrustega. „Nad on nagu inimesed meie keskelt, igaüks oma kiiksuga. Heas mõttes kiiksuga. Aga sellised veidi veidrad tegelased viivadki ju elu edasi ja muudavad maailma,“ kirjeldab Katri. Tulemuseks on näiteks püüdlik põrsapiiga, kahtleva loomuga krabi Kalmer, kunstnikuhingega kureonu ja vana rokirebane.

Lõpuks andis asjale hoogu Katri kitarristist abikaasa Peeter Rebane, kes samuti lugudest vaimustus ning pani need oma seadetega teisiti helisema. Üheskoos anti välja ilusate joonistustega noodiraamatud. Sellised, millest oleks soovitud isegi kunagi õppida. „Noodiraamatud kipuvad olema ju igavad, mustvalged. Kui päevast päeva harjutamine on lapsele niigi raske, võiksid noodid olla värvilised ja rõõmsameelsed,“ arvab Katri.

Tema sõnul oli nende eesmärk, et igal klaveripalal oleks oma lugu. Neid annavad lastele edasi noodivihikutes olevad lühijutud ja raamatu juurde salvestatud heliplaat. See kõik võiks aidata lapsel pala tegevust ette kujutada. Kõige krooniks lisati nootidele karaokeplaat. „Klaverimängijal on väga väike võimalus ansamblis mängida, see annab väikesegi võimaluse teisi kuulata ning nendega koos mängima õppida,“ selgitab Katri. Teisisõnu sündisid lood, millest ta ise oli klaveriõpetajana ammu puudust tundnud. „Lastel on vaja klaveripalade harjutamisel praktilist väljundit, need palad võimaldavad neil saatebändi saatel solistina esineda.“

Lastele on raske muusikat kirjutada

Ent klaveriloomad ei ole jäänud ainult raamatukaante vahele. Paar aastat on antud menukaid kontserte Viru Folgil, nüüd on EV100 puhul käimas tuur mööda Eestit. Mis võiks olla see, mis klaveriloomad lastele meelepäraseks teeb? Katri usub, et lapsed saavad väga hästi aru, mida neile pakutakse.

„Arvatakse küll, et lastele on lihtsam muusikat luua, kuid tegelikult on vastupidi. Sa pead lastele loodavasse kogu hinge sisse panema, sest kui see neile huvi ei paku, lähevad nad lihtsalt minema,“ märgib ta.

Katri on saanud tagasisidet, kuidas erinevad klaveriloomad on meelitanud lapsi muusika juurde jääma. Näiteks kirjutas üks ema heliloojale tänusõnad, et just tema loodud Kirp Kunnari lugu aitas poja klaveriõpingud surnud punktist üle ja innustas possi jätkama. „Klassikaline repertuaar ei kao kuskile. Kuid selle kõrvale on tarvis ka selliseid lugusid, mis teeksid lase elu huvitavaks ja inspireeriksid neid,“ leiab Katri.

Klaveriloomade-pisikuga nakatunud Gerty Sulakatko julgustab teisigi lapsi neid palasid proovima. „Need lood ei ole nii rasked, kui alguses peale vaadates tunduda võib, pigem on need lihtsad ja lõbusad,“ ütleb ta. 

Kontsertetendus tõestab lastele: klaverimänguga on elus midagi peale hakata

EV100 muusikasündmuste programmi raames üle Eesti paljudesse paikadesse jõudva etenduse „Klaveriloomad. Elu muusikas“ peategelased on isevärki lõbusad tegelased, kes innustavad lapsi klaverit mängima.

„Tegemist on armsa ja õpetliku looga, mis sobib nii suurtele kui väikestele muusikahuvilistele. Laval on klaver ja teised pillid, samuti kunstnik, kelle käe all ärkavad Klaveriloomad ellu. Kogu loo seob armastatud näitleja Margus Tabori esituses kokku luulevormis tekst,“ rääkis helilooja Katri Rebane.

Igas toimumispaigas liitub esinejatega üks kodukandi vahva klaveriõpilane, kes saab etenduses ka omanimelise tegelaskuju. Nimitegelased valiti välja internetikonkursil eelmise aasta lõpus. Klaverimängu õppivad lapsed eri maakondadest otsustati Katri Rebase sõnul etendusse kaasata seepärast, et pakkuda neile veidigi tunnet, et ränga tööga omandatud oskustega on tegelikult siiski midagi peale hakata. Ning motiveerida lapsi edasi harjutama.

Klaveriloomade loo jutustavad nii muusika, piltide kui sõnadega näitleja Margus Tabor, kunstnik Kerstin Hallik, muusikud Katri Rebane, Mihkel Mälgand, Peeter Rebane ja Kristjan Priks.