ISA VANGISTUS TRAUMEERIS? Trumpi väimees üritab USA vanglaid reformida (3)

USAs oli vähemalt 2015. aasta seisuga maailma kõige suurem vanglas elavate inimeste populatsioon. Kuigi maakeral elavatest inimestest on ameeriklasi kusagil 5 protsendi kandis, on üle viiendiku maailma vangidest trellide taga just Ühendriikides. Selle hiiglase vastu on aga juba tükk aega plaaninud midagi ette võtta president Trumpi muidu vaikne ja pigem kulisside taha peituv väimees Jared Kushner.

Olgu mainitud, et vanglareform on pigem demokraatide (kui üldse kellegi) mureküsimus olnud. See pole üllatav, sest tegelikult on demokraatide pooldajad alati olnud ka Kushner ja tema abikaasa Ivanka Trump. Vabariiklased on pigem karmimate seaduste ja vangistuste pooldajad olnud. Ka praegune Valge Maja on üritanud end pigem näidata kui kuritegevuse osas väga karmi institutsiooni.

Hetkel istub USAs vangis või arestis, on tingimisi vabaduses või kriminaalhooldaja järelvalve all 6,7 miljonit inimest. Kushner ise selgitab, et valitsus peaks andma oma karistuse ära teeninud inimestele teise võimaluse, et vältida vaesusest ja töötusest tingitud korduvrikkumisi. Ta on viimase aasta jooksul mitmete poliitikutega tasahilju kohtumas käinud ja oma mõtteid nendega jaganud. Probleem on tõsine, sest praegu jõuab umbes kolm neljast vangis istunud inimesest elu jooksul sinna jälle tagasi - vanglalobi ja voodikoht aga lähevad riigile (ja kodanikele) nii mõndagi maksma.

Mitmed inimõiguste ja rassiküsimustega tegelevad organisatsioonid (umbes kolmandik vangidest on latiinod ja kolmandik mustanahalised) on samuti Kushneriga kohtunud ning on tema suhtes meelestatud kas teatava ettevaatliku positiivsusega või leiavad siiski, et tema ideed on liiga pehmed.

Kushneri plaanis on nii rehabilitatsiooniteenuste parandamine - näiteks karjääriõppe ja sõltuvusravi osas, vanglatega seotud regulatsioonide ja administratiivsete küsimuste ülevaatamine ning äri- ja ususektoriga suhtlemine. Viimast siis selleks, et vanglast lahkunud endisel kinnipeetaval oleks võimalus leida tööd või siis vähemalt hingelist toetust kodukirikus.

Et Jared Kushner on pealtnäha enda poolele meelitanud isegi justiitsminister Jeff Sessionsi - kes on varem olnud karmide karistuste pooldaja ning selle eest ka kõvasti kriitikat saanud - on vanglareformi pooldajate jaoks omaette võit. Ja Sessionsi rangeid veendumusi silmas pidades sugugi mitte väike.

Kushner ei ole, muide, teemaga täiesti võõras. Tema oma isa Charles Kushner istus 2005. aastal maksupettuste eest aastakese kongis. Mõned Kushneriga lähemas kontaktis olnud ühiskonnategelased usuvad, et trauma seoses isa vangistusega on see, mis Kushnerit praeguses võitluses juhib. Muidugi oleks meeletut raha neelava vanglasüsteemi edukas reformimine kena punkt ka Kushneri äia resümeel.